"FOORUMI" BLOGI: 2018. aasta riigieelarve
Helme: praegu tuleb keskenduda maksude langetamisele. 
Lauri: tekitatakse mulje, et pensionäride eest hakatakse maksma ravikindlustust. See on vale. 2021 lisaraha enam ei tule, paar aastat veel ja siis on lisaraha otsas. Kust siis raha võtma hakatakse? Vasakvalitsus hakkab makse tõstma.
Stalnuhhin: ei saa 100% uskuda ennustajaid, kui nad on varem valesti ennustanud. Kui Maris räägib ettevõtjate vihast, siis mõelge, kui vihased oldi 2009. aastal, kui päevapealt muudeti makse, käibemaksu tõesteti 2 nädalase etteteatamisega. Kuulame kõiki. Kui 2015 tõesteti aktsiise, ei kaasatud kedagi, praegu kaasatakse kõiki.
Sester: kõik investeeringud ei ole strateegilised, tehtud investeeringud on konkreetsed, hästi fikseeritud. Täna Swedbank teatas, et hakkab maksma dividende 100% kasumist. 
Tuul: küsimus on, mis saab haigekassa rahastamisest. Anti raha juurde, aga sellest jätkub umbeks kolmeks aastaks, siis küsitakse jälle juurde.
Tuul: olen nõus, et madalapalgalistelt maksu kokku korjata on moraali piiril käimine, raha kättejäämine mõistlik. Aga see süsteem, see valem... tulumaksuvaba miinimum võib erineda iga kuu. See pole üldse nii lihtne kui paista lastakse. 1200 kanti teenivatele inimestele võib see olla eriti kriitiline. 
Kattai: ettevõtetel hakkab olema teistsugune tulumaksusüsteem, kui palju on täiendavat lisatulu? Eelarvenõukogu arvab, et see võib olla eelarves ülehinnatud. Kui tuleb alalaekumine, siis kust seda täidetakse. Kas saame lubada, et eelarvet võib lasta miinusesse, kui nimetame mingi investeeringu strateegiliseks. 
Lauri: ettevõtjaid ajasid maksumuudatused tõeliselt vihaseks. Kui ettevõtjad ei tea enam, millised maksud hakkavad kujunema, siis ei julge nad enam investeeringuid teha. 
Helme: see, et riik kogu kõigepealt suure hulga makse ja stimuleerib igasugu EASidega majandust, siis see ongi vasakpoolsus. Riik ei saa jagada midagi, mida pole enne ära võtnud.
Sester: kes tahab väga konservatiivset hoiakut võtta, võib otsustada, et temalt tulumaksuvaba miinimumi ei võeta. Siis saab ta kevadel raha juurde.
Sester: oleme jõudnud äraspidise loogika juurde, kus see on halb, et riik ei võta tulumaksu. On normaalne, et iga kuu võetakse arvele tegelikku sissetulekut. Kui sul hiljem tõuseb palk 500 euro pealt tuhande peale, on sul hoopis uus olukord. Aga võtta 500 euro pealt 100 ära ja anda järgmisel kevadel tagasi ei ole normaalne. 
Lauri: 2019 peavad inimesed juurde maksma, varem teadsid nad, et saavad kevadel raha tagasi, nüüd hakkavad juurde maksma. Eriti teravalt võib see mõjutada madalama palgaga inimesi. 
Helme: 2019 avastab inimene, et peab juurde maksma.
Stalnuhhin: inimene ei pea midagi arvutama, seda teeb tööandja või maksuamet.
Lauri: suure mõnuga jagatakse raha laiali, selle asemel et seda kasulikult rakendada. Investeeringud kasvavad ELi vahendite, mitte riigieelarve kasuks. Sotsiaaltoetusi jagatakse kuhjaga. Tahaksin olla solidaarne, et mu sissetulekud on peal, aga surutakse sotsiaaltoetusi peal.
Lauri: inimesed, kes teenivad rohkem, kaotavad. Mul pole midagi selle vastu, et madalapalgaliste sissetulek langeb, aga miks peab minema hästi teenivate inimeste sissetulekute kallale, kes on palju vaeva näinud. 
Lauri: praegune süsteem võimaldab välja arvutada maksu, uus on nii keeruline, on vaja tabeleid, arvuteid.
Sester: kas teate, mis on teie tulumaksuprotsent? Keegi ei tea, sest tänu tulumaksuvabale miinimumile on see kõigil alla 20, 19 protsenti midagi.
Helme: olete kindlad, et inimestele ei tule 2019. aastal halba üllatust, et nad peavad juurde maksma. See süsteem on nii keeruline.
Sester: kui vaatame 2018, siis markeeriksin ära maksureformi, mis on selle koalitsiooni üks alusdokumente. 
Helme: Euroopas on 2 riiki, kus õlu on kallim kui Eestis, Taanis ja Norras. Vinti on üle keeratud. Eestis peab olema õllepudel 5 senti kui Lätis ja bensiiniaktsiis 5 senti madalam kui Lätis. 
Stalnuhhin: mina arvan, et peale eelarve vastuvõtmist tõstatan diisli aktsiisi küsimuse, seal on kõvasti üle pingutatud, autosid tangitakse Lätis, Venemaal. Teeme ümarlauad, kutsume spetsialistid. Mul on hea meel, et president peatas magustatud jookide maksu. Nüüd on tootjatel 2 aastat, et langetada suhkru tase sinna, kus see on Soomes, siis neile maksu ei ole. Inimesena tahaksin, et tarvitataks vähem alkoholi. 
Sester: saad sa aru, et kui jätame aktsiis tõstmata, jäävad niikuinii mingid tulud tulemata.
Helme: Eesti riigi ülesanne on muretseda Eesti riigieelarve ja majanduse pärast. Kuidas saaks hakkama see õnnetu pood Lõuna-Eestis. On absurd toetada selliste summadega Läti eelarvet.
Helme: mäletan, kuidas naeruvääristati inimesi, kes räägivad piirikaubandusest. Sester: järgmisel aastal laekub 58 miljonit rohkem. 
Sester: rahandusministeerium jälgib igakuiselt maksulaekumisi, ka piirikaubandust. Piirikaubandus on, 10-11%. Jah, sellega seoses kaotab Eesti 35 miljonit+ käibemaksu, kokku 50 miljonit. Oluline on, palju saab riik aktsiisitõusuga lisatulu. Laekumine on positiivne. Kui jätaksime aktsiisitõusu tegemata, väheneks piirikaubandus nt 10 miljonit, aga aktsiisidena kaotame nt 27 miljonit. 
Stalnuhhin: alkoholiaktsiisist rääkides kõlas mõte, et Soome keskmine elatustase on kõrgem kui Eestis, aktsiisid kõrgemad, soomlased käivad siin. Meil on palgad kõrgemad kui Lätis, ka meil vastavad aktsiisid palkadele, mis on kõrgemad kui Lätis, nii käivadki meil inimesed Lätis alkoholi järel.
Helme: jätkuvalt taotakse peaga vastu pead ja öeldakse, et kõik on õige. Keegi ei saa aru, miks meil selline aktsiisipoliitika on. Eelmisel aastal tuldi välja absurdimaksudega, suhkrumaks, pakendiaktsiis. Sealt tuleb vaid pudinaid prognoosi järgi, Lätile anname 60-70 miljonit vaid aktsiisi pealt. See on absurdne poliitika, on arusaamatu, miks seda aetakse. 
Sester: ka see koalitsioon, mis tuli aasta tagasi kokku, väga selged kulud ja tulud pandi tasakaalu ja siis hakati vaatama strateegilisi investeeringud, mis võisid minna tasakaalupunktist üle. 
Kattai: praegune majanduskasv on ajutine, nii ei jätku. Samas on eelarvestrateegias lubatud piirata kulude kasvu. 
Tuul: koalitsioon on värske valitsus, neil on lubadused, mida nad tahavad ellu viia. On keeruline oodata pikka vaadet inimeselt, kes 10 aastat pole valitsuses olnud. 
Kattai: prognooside puhul tuleb arvestada aega, millal nad on tehtud. Viimased andmed näitavad väga jõulist kasvu, varasemad prognoosid ei võtnud uusimaid andmeid arvesse. Kui enne oli küsimus, kas praegu on buum, siis ei pea ära ootama buumi kättejõudmist. Juba enne peab reageerima.
Tuul: puudujäägil kaks külge. See pole asi iseenesest, vastutsükliliselt võib võtta laenu, aga vastutsüklilisusega pole ükski valitsus hakkama saanud. Teiseks, kui teeme suure reformi, on puudujääk reaalne vahend, mida kasutada, aga ka seda ei näe. Läks vaidlus komakohtade peale, see ongi selline mambo-jumbo.
Stalnuhhin: räägime sellest, mida eksperdid räägivad, aga tuletaks meelde, mida nad ei rääkinud. Nad ei rääkinud hoobist, mille andis vene transiidi kadumine, Nord Streami vastu olek ja töökohtadest ilma olemine, keegi ei rääkinud, millega lõppevad sanktsioonid, selle kohta küsige piimatootjatelt. Tuletan kogu aeg meelde punkte, mille kohta keegi ei ölenud. Kui on vaja teha kulutusi, ongi õigem kasutada reserve kui võtta laenu. Mõne aasta pärast on tõesti võlakoormus 6,9%.
Lauri: 4-aasta strateegias pole kirjas mitmeid juba planeeritud sotsiaalseid kulutusi. Sester: kõik on sees.
Lauri: mis juhtub peale 2019? Siis peame elama selle valitsuse eelarvega, 2020 peab uus valitsus... Helme: nad jagavad nii palju raha, et kavatsevad raha võita. Sester: eelarvet tehakse 4-aastase perspektiiviga, 2021 on eelarve ülekaalus.
Sester: head ajad ja parem maksulaekumine ei ole sama. Mõne aasta eest ei olnud ajad head, aga maksulaekumine oli hea.
Helme: see põhimõtteline küsimus, et kui on head ajad, siis tuleb head aega ära kasutada, et makse vähendada.
Sester: Reformierakonna juhtimisel jõudsime sinna, kus võlad olid suuremad kui reservid.
Lauri: Eestit aitas kriisi ajal väga, et meil olid reservid. Seetõttu on neid vaja. 
Sester: reserve ja võlgasid tuleb tõesti koos vaadata. Nii reservid kui laenud on instrumendid erinevate kohustuste tagamiseks. Kolme aasta pärast on võlg 7%. Kui oleksime reserviusku, võiks võlakoormuse kasvule mängida ja reserve mitte puutuda. 
Helme: vaid sel aastal on rahandusministeerium korrigeerinud prognoose, jääme rumala aktsiisipoliitika tõttu 36 miljonist ilma. Võla kohta ütlen, et võlg SKP suhtes väheneb, sest SKP kasvab. 
Stalnuhhin: eile kohtusime Eesti Pangale. 2015. aastast oli ennustus, kus EP näitas positiivset suunda eelarvelõhe osas, aga kõik ülejäänud organisatsioonid ei erinenud mitte vaid nominaalselt, vaid vektor oli teises suunas. Mina usaldan rahandusministeeriumi prognoose, see on nende töö ja mõnes mõttes sõltub nende töökoht prognoosi täpsusest. On võimatu väita, et peaksime lähtuma vaid prognoosist.
Lauri: saan aru, et mõni ei usu prognoosi, aga siis on arukas hoida tulud ja kulud tasakaalus, et ei kulutaks rohkem, kui on ressurssi. Kaasaegne fiskaalpoliitika ei tähenda vaid võlgade, vaid varade vaatamist. Järgmisel aastal, tänu reservide kasutamisele, halveneb Eesti positsioon järsult. Need, kes sihivad netoplussi, on pikalt edukad. Need, kes jäävad miinusesse, õõnestavad oma jalgealust. Kui ettevõtted ei investeeri, paljud on jäänud kõhklevale seisukohale, sellel on paari aasta pärast negatiivne mõju kasvule.
Sester: mina olen analüütikute usku, jälgin, mida nad ütlevad, see peab olema alus, et teha uusi otsuseid. Ka Eesti Pank nõus, et tööturg pingeline, palgad kasvavad kiiresti, aga samas ettevõtted ja majapidamised säästavad, jooksevkonto on ülekaalus. Täna oleme olukorras, kus SKP lõhe on kergelt positiivne. Nominaalne positsioon on praktiliselt tasakaalus, struktuune vaid väikeses defitsiidis. 
Helme: 2008 oli riigieelarve 6 miljardit, nüüd on 10. Proportsioonis kasvatab ka järgmise aasta eelarve vähe omavalitsuste eelarvet. On propaganda öelda, et anname omavalitsustele juurde.
Stalnuhhin: ma ei andesta kunagi Reformierakonnale 2009. aastal omavalitsuste paljakskoorimist, praegu omavalitsuste tulubaas taastatakse. Tuletaks meelde 2008. aastat, kui Lehman Brothers oli külili, maailm oli kriisis, aga valitsus võttis vastu suures defitsiidis eelarve, mida tuli hiljem kolm korda kärpida. 
Martin Helme: maksulaekumisi tuleks ära kasutada, et makse vähendada ja jätta inimestele rohkem raha kätte.
Sester: nagu eksperdid ütlesid, täna buumi ei ole. Aktsiisidest rääkides, räägitakse sellest, kui suur on piirikaubandus, 10-11%. Eelarvelaekumine on aga selline, et aktsiisitõusu ärajätmine ei too lisaraha. Aktsiisitõus toob lisaraha, tervislikumast käitumisest rääkimata. 
Maris Lauri: probleem on, et riik hakkab elama üle oma võimete reservide arvelt. Hakatakse kasutama eelmistel aastatel kogutud varasid. Valitsusel on kavas mõne aastaga reservid ära kulutada. Paljusid sotsiaalseid kulutusi pole eelarvesse 2019-2020 sisse arvestatud, see suurendab defitsiiti.
Miks ei kuula valitsus Eesti Panka või eelarvenõukogu? Mihhail Stalnuhhin: meil on olemas kogemus sellest, kuidas pool aastat vanad prognoosid läksid valesti. See on usu küsimus. Tasakaalust kultust teha...
Kas Eestis on buum? Rasmus Kattai: oht buumiks on, buumi pole. Harry Tuul: ehitus areneb eriti kiiresti, muidu on seis hea. Välismaal on olukord paremaks läinud, see toetab ka meid.
Alustada võiks tõdemusega, et rahandusminister Toomas Tõniste ei osale debatis, vaid tema asemel on eelmine rahandusminister Sven Sester.