14. veebruaril toimus suurema avalikkuse tähelepanuta jäänud riigikogu majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni kohtumine ettevõtjatega, kus arutati riigi võimalusi logistika- ja transiidisektori olukorra parandamiseks.

Sellest kohtumisest ajendatuna tegi rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin täna komisjonile ettepaneku taastada kahepoolsed suhted Vene riigiduuma eelarvekomisjoniga, tehes visiite, et arutada majandusküsimusi.

„See kohtumine transiidivaldkonna ettevõtjatega ei läinud niisama mööda,“ vastas Stalnuhhin Delfi küsimusele, mida see ettepanek sisuliselt tähendab.

„Neli nädalat tagasi käisid ettevõtjad eesotsas Tiit Vähiga riigikogus ja rääkisid, et meil on vaja Venemaaga suhteid parandada. Kaks komisjoni kuulas neid mehi ja mitte keegi ei lausunud ühtegi sõna vastu,“ rääkis Stalnuhhin ja lisas, et me peame vähemalt üritama anda võimalusi meie transiiditöösturitele ja põllumajandussektorile.

Tõenäoliselt hilissügisel toimub muudatus Euroopa Liidu suhetes Venemaaga. Siis on edu neil, kes on esimestena kohal.

„Ma arvan, et mitte veel sellel kevadel, aga tõenäoliselt hilissügisel toimub muudatus Euroopa Liidu suhetes Venemaaga. Siis on edu neil, kes on esimestena kohal. Me rääkisime kunagi sellest, et meid ei huvita koostöö Ust-Luga sadamaga ja selle sadama puhul lihtalt naerdi — see on praegu Euroopa suuruselt kolmas sadam. Ta kasvab edasi ja võtab meie sadamatelt tööd ära,“ selgitas Stalnuhhin, kelle sõnul võiks Eestis rääkida kivisöe, nafta ja selle saaduste ning põllumajandustoodete transiidist.

„Kui te ei näe ette, et olukord võib muutuda, siis pole te mitte keegi. Istuge ja vaadake, kuidas teised söövad teie leiba,“ lisas Stalnuhhin, kelle sõnul on Venemaa-vastased sanktsioonid ebaõnnestunud.

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul olid tema ettepanekule kohe vastu kaks Reformierakonna esindajat — Reformierakonnast kuuluvad komisjoni Remo Holsmer, Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd —, teised soovisid aga konsulteerida nii oma fraktsioonide kui väliskomisjoniga.

Stalnuhhin meenutas, et kunagi ütles Reformierakonna endine esimees ja valitsuse juht, et meil ei ole transiiti vaja. “Meil on viimaste aastate jooksul transiit kokku kuivanud. See on kuus korda väiksem kui 2012. aastal. Nad võivad unustada lubaduse viia Eesti 15 aastaga viie rikkama hulka, aga seda demagoogiat, mis käis transiidi kohta, ei unusta nad eales,“ ütles rahanduskomisjoni esimees.

Majanduskomisjon soovib minna transpordimessile

Lisaks riigikogu rahanduskomisjonile kavandab visiiti Moskvasse ka majanduskomisjon, vahendas ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Lõplikku otsust veel pole, kuid minna tahetakse aprillis toimuvale transpordi- ja logistikamessile. Veel nädal tagasi ütles Kokk ERR-i uudisteportaalile, et mõttes on ka kohtumine riigiduuma majanduskomisjoni juhtkonnaga, kuid nüüd väitis ta, et kohtuda tahetakse ainult ettevõtjatega.

"Täna on transiidisektori ettevõtjad esitanud meile palve, et kas majanduskomisjoni liikmed ei oleks valmis tulema nendele messiboksi, et rääkida kohalike ettevõtjatega," selgitas Kokk.

"Kindlasti majandussanktsioonid jäävad nii kauaks, kui Venemaa ei ole Ukrainast tagasi tulnud. See on, oli ja jääb," kinnitas majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL).

Kohtumine transiidi- ja logistikasektori ettevõtjatega

14. märtsil logistika ja transiidiettevõtjatega toimunud kohtumise järel ütles Stalnuhhin, et riigimehelikkus ei seisne selles, et naabrit karta ja valmistuda sõjaks. Riigimehelikkus seisneb selles, et tunnistada oma vigu ning tõdeda, et pahatihti teiste riikide ja rahvaste, näiteks Ukraina, huvid on meie jaoks tähtsamad kui meie ettevõtete ja maameeste huvid,“ ütles rahanduskomisjoni esimees.

„Riigimehelikkus seisneb selles, et alustada puhtalt lehelt normaalsete suhete loomist idanaabriga. Sellest rääkisid ka kõik transiidivaldkonna esindajad,“ sõnas ta.

Ka sõnumites idanaabrile võiks mõned asjad ütlemata jätta.

“Logistikasektor on valdavalt neist mitteolenevatel põhjustel jõudnud olukorrani, kus konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on riigipoolne tugi vältimatu. Ennekõike tähendab see senise tariifipoliitika ülevaatamist tariifide alandamise suunas,” ütles majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi (RE). “Ent sama oluline on uute transiidikanalite loomine, ennekõike lõuna-põhjasuunalise koridori, sealhulgas Rail Balticu arendamine. Ka sõnumites idanaabrile võiks mõned asjad ütlemata jätta,” lisas Kivimägi.

Kohtumisel esitletud PricewaterhouseCoopers uuringu kohaselt on perioodil 2005-2015 rahvusvahelised kaubaveod kokku vähenenud ligikaudu 50 protsenti. Sadamate kaubaveod langesid sel perioodil 26 protsenti ning raudteede kaubaveod 68 protsenti.

Kohtumisel osalesid Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa, Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi, Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm, EVR Cargo AS juhatuse esimees Raul Toomsalu, VOPAK E.O.S. AS juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer, Alexela Logistics juhatuse liige Aarto Eipre, Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist.