Arutelu, kas püstitada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsi mälestusmärk, kestab juba rohkem kui aasta.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) eestvedamisel esitasid 18. jaanuaril 2016 Eesti Lipu Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica riigikogu juhatusele pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Juba enne pöördumist peeti mälestusmärgi rajamise teemal arutelusid nii huvigruppide kogunemistel kui leheveergudel. On neid, kes toetavad Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamist Kuberneri aeda, leidub ka neid, kes leiavad, et ainuüksi Pätsi monument Toompeale ei sobi. Alternatiivina pakutakse mälestusmärki, mis on pühendatud mitmele riigitegelasele, sh ka Pätsile. Palju on ka neid, kes ei toeta üldse Pätsile mälestusmärgi rajamist, olenemata sellest, kus see paiknema hakkaks.

Suud aitas puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.

Loe saates toimunud põnevat arutelu blogist!

Mälestusmärk Konstantin Pätsile
Saade on lõppenud!
Velliste: Pärnusse tuleb juba Päästekomitee mälestusmärk. See ei ole arutelu koht, kas Pätsile rajada monument. See on kindel. Järvelaid: Tahaks teha ettepaneku 23. veebruariks 2017 korraks avada väravad, et need, kes sooviksid, saaksid Pätsi ja Lennart Meri austada. Pärnus tuleks kuulata iseiseisvusmanifesti ettelugemist. Ajalugu tuleb tähistada seal, kus see toimus.
Velliste: Peame vältima kahte viga: esimene on see, et kuigi me tagantjärele tarkust ei tohi kellelegi omistada, aga me ikkagi nõuame seda neilt. See on üks metodoloogiline viga. Teine metodoloogiline viga on see, kui me ei suuda eristada õiguslikke ja poliitilisi argumente. See ei olnud riigipööre. See oli seaduslik kaitseseisukorra kehtestamine. Järvelaid: Jookseme täna rongist ees. Meil on täna suur õnn, aga me kiirustame. Eesti riik on teinud väga mitu süstemaatilist sammu. Esimene samm oli välja valida kaks ajaloolast, kes kirjutavad suure monograafia. Meie häda on selles, et enne, kui see suur töö on ilmunud, me arutame seda. Esimene aste, et suhtuda Pätsi, on teaduslik monograafia, mitte sõimata soomlasi, et nad on Pätsi valesti ja vildakalt kujutanud. Teine asi, mida tahan öelda, on see, et Kuberneri aias peaks olema Poska, sest tema oli esimene eestlane, kes päris kubernerina kõndis. Aga kuna Kadriorus Poska on, siis ma sinna teist Poskat ei paneks. Presidendi kantselei on presidendi sümbol. Roosiaias on Päts ja Lennart Meri olemas. Eesti riik, ilma suure kisata, on Pätsile kuju pannud. Meil on võimalus kõik järgnevad presidendid sinna juurde panna.
https://twitter.com/ArroErik/status/829432159979044864
https://twitter.com/kajarkase/status/829431386218041344
Velliste: Seda arutelu on vaja. Mida põhjalikum see on, seda parem. Tegime ettepaneku luua 44-aastase Pätsi monument. Tema oli riigi väljakuulutamise juures ja selle esimene juht.
Saade jätkub Trivimi Velliste ja Peeter Järvelaidi debatiga.
https://twitter.com/itaalia1982/status/829430662809657353
https://twitter.com/aloraun/status/829430621252571138
https://twitter.com/AntsKuningas/status/829429642746593283
https://twitter.com/andrus_tamm/status/829429725424713734
https://twitter.com/mmm_merilin/status/829430344403283973
Seppo Zetterberg: Abipalvet Eestist ei tulnud. Ma ei saa aru, et me teame, et Pätsil oli suured plussid, aga miinuseid oli ka. Aga see ei tähenda seda, et kui suur oli tema roll Eesti Vabariigi loomisel 1917 ja 1918. See näitab seda, et tema panus oli väga oluline, et tema roll Eesti uuemas ajaloos oli väga-väga tähtis.
Eerik-Niiles Kross: Monumente pannakse meestele ja me võiksime alustada Pätsist. Üks suuremaid traumasid on see, et me ei tea, mis oleks saanud, kui Eesti oleks sõtta astunud. Arvata, et Eesti oleks Venemaast jagu saanud, kui isegi Hitler ei saanud, on naeruväärne.
https://twitter.com/MarisVarik/status/829428448150093833
https://twitter.com/jjillend/status/829428638215000064
https://twitter.com/anettzz/status/829428796138913795
Õigusteadlane ja ajaloolane Peeter Järvelaid: Pätsi diskussiooni on meile vaja. Küsimus on selles, kuidas me oskame seda läbi viia. Mina ei tahaks, et Päts oleks klassik, sest Tammsaaret tsiteerides klassik ei meeldi kellelegi.
Tõnis Lukas: Täna oleme kokku leppinud, et Konstantin Päts oli Eesti ajaloos suur nimi. Tuleb rääkida kõigest. Peame rääkima ka sellest õppetunnist, mida saame kaasa võtta. Praegusel ajal tuleb hoiduda sellest, et ei tulistatud ühtegi suurt pauku ja anti kiirustades allkiri. Tuleb esimesena tulistada.
Susi: "Vaikiv ajastu" oli sovietlik väljamõeldis. Pätsi ajal räägiti "vaikiv oleks"
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross: Kui miski meid seob, siis see, et me ei suuda milleski kokku leppida. Minu arvates mahub siia Pätsi monument ja ka teiste monumendid. Ma arvan, et 1934. aasta ei kaalu üles Pätsi teeneid. Ma arvan, et vaidlus on terapeutiline. See on hea, et Eestis praegu see arutelu käib. See on ka mõneti indentiteeti loov.
Jaak Jõerüüt: Täna ei ole tunni aja jooksul kostnud kahte nime: Stalin Ja Hitler. Kangesti jääb mulje, et Päts oli nii võimas mees, et ta rääkis kahele vuntsile, et võtke see riik ära ja nad olid sunnitud Eesti ära võtma.
Vaikiv ajastu pani ohvitseridel suud kinni. Ohvitserid allusid hirmust.
https://twitter.com/aikidokadi/status/829426386796474368
https://twitter.com/ArroErik/status/829426206407852038
Jaak Jõerüüt: Minul on olnud õnn võtta isiklikult osa Eesti Vabariigi taastamisest ja olla sel hetkel ka riigikogus saalis ja hääletada. Minevikku ei pääse iialgi lõplikult sisse. Me peame aru saama, et kõige mugavam on istuda tugitoolis ja öelda, et kas nad tegid õigesti või valesti.
https://twitter.com/VeikoLukmann/status/829425319799095296
https://twitter.com/Zokoljov/status/829425455224717316
https://twitter.com/Zokoljov/status/829425810247385089
Ajakirjanik Erkki Bahovski: Ma ei oleks Pätsi hindamisel nii kategooriline. Aga mulle tekib küsimus, miks me peame Pätsi kuju riigikogu kõrvale panema? Ma ei ole kuju vastu, aga asi on kohas. Kas Vabadussõja võidusammas õnnestus? Pätsi monumendiga puhkeb lõpmatu vaidlus nagu Vabadussõja võidusambaga.
Mart Helme: Riike on palju välja kuulutatud. Need iseseisvused ei jäänud püsima. Eesti riiki ei loonud Päts ega Laidoner. See oli Asutava Kogu otsus. Maalubadus pani rahva liikuma. Eesti rahvas lõi Eesti riigi, mitte Konstantin Päts.
Võsu kooli direktor Liis Treier: Minu arvates on Päts väga hea õppevahend. On suur rõõm, et me ei pea täna otsustama selle üle, kas Pätsist oli rohkem kasu või kahju, sest ta ei ela. Aga me saame võtta õppust ja otsustada praeguste poliitikute üle. Igasugusel ausambal on väga oluline roll inimeste ühendaja. Suuremat rolli, kui Pika Hermanni tornil, ei ole võimalik püstitada. Igasugune monument seal kõrval oleks ripats.
https://twitter.com/jubejuss/status/829424452245004288
Heli Susi: Pärast 1934. aastat õitses Eesti majandus. Sellist arengut polnud varem olnud.
Ajaloolane Seppo Zetterberg: 1934. aasta oli rünnak demokraatia vastu. Lõpptulemus ei olnud nii suur viga, kui me ikka tahame veel näha.
https://twitter.com/vilu_andres/status/829423091919028240
https://twitter.com/E_Koht/status/829423861473083397
Einar Laigna: Viimasel 20 aastal on Eesti rahva inimkaotused suuremad, kui II maailmasõja ajal. Selleks, et rahvas püsiks, vajab ta ikooni. Kui me tahame minna järgmisse sajandisse minna, siis meil on vaja ikooni. Pätsist on saanud rahva lõhestaja, mitte liitja. Minevikuga tuleb teha ausalt lõpparve. Kui me jätkame valestamist, siis ei saa meil ka tõde olla ja jätkame vigade tegemist. Kas julgeme minna kirurginoa alla?
Ajaloolane Lauri Mälksoo: Päts võiks olla leppimise sümbol. Ma ei usu, et sellest ajast saaks meile jääda väga palju sümboleid. Tuletan meelde, et EV taastati järjepidevuse alusel. Selle üks looja oli Päts.
Ajakirjanik Alo Lõhmus: Kuue aasta jooksul oli Eesti Vabariigis inimesi, kes said aru demokraatiast nagu meie praegu.
Jõerüüt: Me vaidleme läbisegi selle üle, kas Päts oli saatan või ingel. ta polnud kumbki, ta oli inimene. Teiseks vaieldakse selle üle, kas Pätsile on üldse vaja monumenti. Kolmandaks, et mida teha üldse Kuberneri aiaga. Neljas vaidlus on vapside teema - see on läbi uurimata.
Kirjanik Jaak Jõerüüt: Mulle tundub, et läbisegi on neli vaidlust. Minu hoiak on hästi sarnane Eerik-Niiles Krossi, Heli Susi ja Maarja Vaino artiklites kirjutatuga.
https://twitter.com/SulevSiim/status/829421506530775040
Filmitegija Mark Soosaar: Totter vaidlus, sest Konstantin Päts on oma elutööga meile oma monumendi juba püstitanud. Pätsi kantselei ülem Elmar Tambek kirjeldab oma raamatus väga täpselt Pätsi hingelist seisundit 1939. aastal. Oli Saksamaa vastane õhkkond. Tõenäoliselt taheti Venemaa üle kavaldada.
https://twitter.com/vilu_andres/status/829419952742551553
https://twitter.com/jubejuss/status/829420978744619008
Ajakirjanik Heiki Suurkask: Pole õige inimest ajaloost välja kriipsutada tema hilisemate tegude pärast. Selle eest, et Päts meile Eesti Vabariigi lõi ja kutsus Laidoneri sõda võitma, peame olema lõpuni tänulikud. Hilisemad teod ei võta ära seda, mida Päts tegi aastal 1918. Kõik ülejäänud ei kaalu seda üle.
ERM-i direktor Tõnis Lukas: Ma ei saa aru, kust see monumenditeema välja kargas? See peaks natuke settima, et me saaks need teemad selgeks rääkida. Inimesed teevad valearvestusi. Aga sellest ei saa kogu elutööd maha kriipsutada. Ei ole mõtet fetišeerida seda, et keegi hirmust allkirja annab. Seda Venemaa ootabki.
Riigikogu liige Mart Helme: Meil on ausammas Tahkurannas ja meil on bareljeef. Aga mul on heameel, et ajaloo üle arutatakse. Küsimus on, kas oli õigustatud vapside vahistamine. Minu arvates ei olnud. Päts oli minu arvates üks esimesi küüditajaid Eestis. Meil on selgusetu, kuidas tapeti Artur Sirk. Minu arvates, kui pole saadud ammendavaid vastuseid, ei kiirustaks ma Pätsile ausamba püstitamisega. Minu arvates ei ole mitte vähem tähtsam mees Otto Thief.
https://twitter.com/Tiit_Hepa/status/829419153945722880
https://twitter.com/HarriPuskar/status/829419465116942338
Ajalooõpetaja Jaak Juske: Ajaloolistest isikutest rääkides ei tohi neid jumalaks pidada ega porri tampida. Pätsil ei olnud põhjust vaikivat ajastut kehtestada. 1939.-1940. aasta olukord oli oluliselt keerulisem. Pätsile on Tallinnas monument olemas - presidendi Roosiaias.
Trivimi Velliste: Riigikogu kiitis üksmeelselt kaitseseisukorra heaks.
Trivimi Velliste: Sageli küsitakse, miks peaks Pätsile panema ausamba. Avasime üheksake riigivanemale, kellel ei ole hauda, sh ka Jaan Tõnissonile mälestusmärgi.
Eesti Eruohvitseride kogust Jaak Haud: Ka teised väärivad ausambaid.
https://twitter.com/maarislokk/status/829417617425326080
https://twitter.com/joestaar/status/829417409094287362
Ajaloolane Ago Paju: 1934. aasta riigipöördesse võib suhtuda, et tegemist oli põhiseaduse rikkumisega või et tegemist oli selle kaitsmisega. Ühelt poolt põhiseadus andis riigivanemale õiguse kehtestada eriseisukord. Kuidagimoodi ei saa nõustuda aga sellega, kui 2. oktoobril saadeti vaikivasse seisundisse parlament. Küsitavad on ka muud piirangud. 1939. ja 1940. aastaga on keerulisem, sest ajalugu ei saa ümber mängida. Me ei saa kunagi teada, kui Päts ja teised oleksid otsustanud sõjalise sekkumise kasuks.
Raul Rebane: Minu meelest on olemas kolm Pätsi. Üks lapsepõlve muinasjutu Päts. Siis on olema vaikiva ajastu Päts ja siis on Vene võimu poolt loodud Päts, kus üritatakse sümbolit purustada. Siin on põlvkondade vastuolu. Minu jaoks oli Päts sümbol. Siin on tekkinud ratsionaalse ja emotsionaalse suhtumise vahe ja siin keskteed leida on keeruline.
Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste: Me ei oleks arvanud, et arutelu nii teravaks läheb. Meie mõte on kujutada 44 aastat Konstantin Pätsi siis, kui Eesti Vabariik välja kuulutada. Tema oli iseseisvumise juures ja selle hetke juures pole Pätsile midagi ette heita.
Heli Susi: Ma ei usu, et president minu pöördumisele vastab. Ma olen veendunud, et neid ei ole enamuses, kes monumendi vastu on. Minu kirjale saadud tagasiside on valdavas enamuses positiivne. 50 aastat on Eesti rahva ajusid töödeldud. On täiesti selge, et on inimesi, kes sellega kaasa lähevad ja seda usuvad. Õnneks enamus eesti rahvast ei ole manipuleeritav.
Einar Laigna Eesti eruohvitseride kogu esimees: Meie otsus oli, et praegust ausammast ei ole sinna paljudel põhjustel tarvis.
Kunstnik Jüri Arrak: Pätsi roll on suur. Kui keegi ütleb, et seda mälestussammast ei ole vaja, et Pätsil on elu lõpul negatiivseid käike, siis ma ütleks, et inimene oma loomult suhteliselt nõrk ja allub kiusatustele. Kritiseerijad peaksid mõtlema, mida me ise teeme ja kuidas käitume. Sümbolite juures ei arutata, kas juuksekarv on nii või naa. Sümboleid palun mitte puutuda.
Arutelu, kas püstitada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsi mälestusmärk või mitte ning kuidas hinnata Konstantin Pätsi teeneid Eesti Vabariigi ees, algab!
Saade "Suud puhtaks" algab kahe minuti pärast!
https://twitter.com/UVaino/status/829399433213333507
https://twitter.com/UVaino/status/829385875998068737
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kiirulevaade-kas-konstantin-pats-oli-araandja-voi-rahva-paastja?id=77174362
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-ausammas-eesti-demokraatia-tapnud-patsile-tanan-ei?id=77160104
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/avalik-kiri-kaljulaidile-midagi-peab-olema-mada-me-peades-et-ainuvoimaliku-konstantin-patsi-austava-suhtumise-asemele-on-asunud-suudistamine-ja-polgus?id=77161030
Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm leiab, et kui ühel hetkel peaks Toompeale Kuberneri aeda püstitatama monument omariiklusele, siis sobib seda avama vaid ametisolev president. Praegune president Kersti Kaljulaid on avaldanud arvamust, et kui monumelt püstitatakse Pätsile, siis tema monumenti avama ei läheks. Hetkel on aga plaan püstitada monument omariiklusele. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-kalm-kui-kunagi-peaks-kerkima-monument-patsile-siis-seda-sobib-avama-vaid-ametisolev-president?id=76998904
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/ajaloolane-patsi-monumendi-rajamine-toompea-lossi-aeda-on-kui-timuka-ausamba-asetamine-ohvri-hauale?id=77014890
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/enn-tupp-patsile-kuberneri-aeda-malestusmargi-pustitamine-ei-ole-ajalooliselt-ega-poliitiliselt-pohjendatud?id=76938484
Ausamba püstitamise poolt ja vastu: https://epl.delfi.ee/news/arvamus/poolt-ja-vastu-kas-patsile-tuleks-toompeale-monument-pustitada?id=76830456
ssss
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-tallinnasse-kuberneri-aeda-plaanitakse-luua-konstantin-patsi-malestusmark?id=76417877
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-tallinnasse-kuberneri-aeda-plaanitakse-luua-konstantin-patsi-malestusmark?id=76417877

Mälestusmärgi rajamise poolt

Ideed on toetanud näiteks Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, paljud teised ajaloolased ja president Arnold Rüütel.

Velliste selgitas käesoleva aasta 7. jaanuaril, et kuidagi on juhtunud nii, et Tallinna kesklinnas on ainus poliitiku monument Boriss Jeltsini oma. "Kuna Eesti Vabariigi 100. aastapäev läheneb, on selline seis kummaline. Paistab, et monumentide paigutamine ei ole meil läbi mõeldud."

Tema sõnul tunnustavad ajaloolased Eesti iseseisvuse loomise puhul ennekõike nelja mehe rolli: Johan Laidoner, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Jaan Poska. "Tartus on Jaan Tõnisson piisavalt ära märgitud ja Viljandis Laidoner, Kadriorus on Poska maja. Pätsil seda pole. Oluline pole niivõrd Pätsi isik, kuivõrd see, et tegu oleks monumendiga vabariigi väljakuulutajale," märkis Velliste, kelle arvates ei piisa Pätsi mälestamiseks Tahkuranna mälestusmärgist, mis on rajatud tema sünnikoha äramärkimiseks.

"Pätsile on ette heidetud 1934. aastat ja nimetatud seda riigipöördeks. See on Nõukogude ajalookirjutuse moonutatud asi, sest Päts kuulutas välja kaitseseisukorra, mis oli täiesti seaduslik. Riigipööre oleks ebaseaduslik," tõdes Velliste.

"Aga esimesed, kes kaitseseisukorra väljakuulutamise peale Pätsi kätt surusid, olid Jaan Tõnisson ja August Rei ning selle toetuseks tegi muide avalduse ka Eesti kirjanike liit," märkis ta.

Mälestusmärgi rajamise vastu

Ajaloolane Jaak Juske leiab, et ainuüksi Konstantin Pätsile pühendatud monument Toompeale ei sobi, kuid kindlasti väärib Päts kui üks Eesti riigi loojaid mälestusmärki – hoolimata sellest, et Pärnumaal Tahkurannas tema sünnipaigas juba on uhke obelisk.

"Kuid tekib küsimus, kas praeguse demokraatliku Eesti parlamendihoone kõrvale sobib panna kuju isikule, kes korraldas 1934. aastal riigipöörde, asendades demokraatliku riigikorra vaikiva ajastuga. Üksnes Pätsile pühendatud kuju sinna ei sobi. Kuuldavasti on ka riigikogu kantselei samal seisukohal," ütles Juske.

Ajaloolane on teinud kompromissettepaneku püstitada Toompeale mälestusmärk kolmele julgele päästekomitee liikmele: Pätsile, Vilmsile ja Konikule. "See Eesti ajaloos oluline kolmik väärib kindlasti Toompeal asuvat mälestusmärki. Tegemist oleks mälestusmärgiga just Eesti riigi loojatele, meie iseseisvusele. Parima kunstilise lahenduse selgitaks välja juba avalik konkurss."

President Kersti Kaljulaid ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga. "Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... Ma ei läheks seda avama," sõnas Kaljulaid usutluses Sakalale.