Keerukatele pensioniteemalistele küsimustele otsisid vastuseid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL), Keskerakonna peasekretär Jaak Aab, riigikogu aseesimees Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Monika Haukanõmm.

Arvamuslauas kommenteerisid debatti Liisi Uder ja Lauri Leppik.

Saate põhirõhk langes valitsuse otsusele, et esimese samba pensioni suurus hakkab edaspidi sõltuma töötatud ajast ning teine sammas jääks sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumistest.

Taavi Rõivase hinnangul on pensioniea tõstmine on hädavajalik. Samuti on tema arvates mõistlik pensioniea paindlikuks muutmine. Aga miinus on see, et kaotatakse igasugune sõltuvus sissetulekutest. "Näiteks need tudengid, kes õpivad arstiks, kaotavad sadu eurosid iga kuu. Umbes 30-aastased õpetajad, kelle palk tõuseb 1,2 kordseks keskmisest, kaotavad ka kümneid eurosid," selgitas Rõivas.

Monika Haukanõmme tegi murelikuks palgakomponendi suurus. "Kui praegu moodustab palga osa 60 protsenti pensionist, siis see langeb 30 protsendini." Haukanõmme pakkus välja, et peaks arutama, et võib-olla on see kompromisskoht kuskil praeguse olukorra ja valitsuse plaanitava vahel.

Jaak Aab rõhutas, et süsteemi pea peale pööramist ei ole. "Oleme korduvalt viidanud, et tulevikus hakkavad riiklikud pensionid muutuma ebavõrdseks. Keegi ei kaota palgakomponenti. Teises sambas see säilib."

Kaia Iva oli samuti kategooriliselt vastu väidetele, et pensionide sõltuvus palgast kaotatakse. Tema sõnul säilib palgakomponent teises sambas ja on oluline, et arvutatakse inimese tööstaaži.

Samuti selgitas minister, et need inimesed, kes teenivad rohkem, saavad ka edaspidi mõnevõrra suuremat pensioni, kuid me peame alumise poole järele aitama.

Iva sõnul viivad Eesti elu edasi ka need inimesed, kes teenivad vähem, mistõttu pole õige Reformierakonna retoorika, et esimese samba pensioni suuruse sõltuma panemine töötatud ajast on rohkem teenivate inimeste karistamine. "Need, kes vähem teenivad, viivad ka ikka Eesti elu edasi."

Leppik leidis, et meil ei ole täna konflikt niivõrd sotsialistliku võrdsustamise ja liberaalse mudeli vahel, nagu see mulje võib jääda, vaid pigem liberaalse ja konservatiivse pensionimudeli vahel. "Mõnes mõttes on meil sellise äravahetamiskomöödiaga tegemist, kus sotsiaaldemokraatlik, tsentristlik ja konservatiivne erakond kaitsevad omaaegse kuulsa liberaalist Briti riigimehe (William) Beveridge'i pensionipoliitika mudelit ja teiselt poolt siis liberaalne erakond kaitseb ajaloolise rahvuskonservatiivi Otto von Bismarcki pensionipoliitika mudelit. Kavandatav I samba reform on väga sarnane Suurbritannias 2016. aastal rakendunud süsteemiga, kus siis ka riigipension sõltub edaspidi just tööaastatest ja mitte enam varasemast palgast," selgitas Leppik.

Mida arvasid poliitikud pensionisüsteemi muudatustest ja millised peaksid olema lahendused, loe blogist!

"Foorum": Kuidas peaks pensionisüsteemi muutma?
Saade on lõppenud!
https://twitter.com/LaksMajor/status/823968112940879873
Haukanõmm: Selleks, et tagada väärikat vananemist, on riigil väga oluline tegeleda majanduse elavdamisega. Eestis on ainulaadne süsteem, kus töötav inimene saab nii pensioni ja töötasu. Peaksime mõtlema, et kui inimene töötab ja saab pensioni, on meie rahakotile sobiv. Aab: Üks hea asi, mida on vähestes riikides, on see, et inimesed saavad pensionit ja palka. Iva: Praegune teema ei mõjuta praegusi pensinäre. Pension tõuseb ka järgmisel aastal. See pole tõsi, et pensionid enam palgast ei sõltu. Rõivas: Kui tööraamat on inimesel kadunud, siis see ei ole tõsine teema. Sotsialistlik võrdsustamine tuleb jätta kõrvale.
https://twitter.com/LaksMajor/status/823966421046743042
Saade on tagasi arvamuslauas. Uder: Oli väga oluline see, et Aab ja Haukanõmm tõid välja selle, et kuidas inimesed pensionieani välja jõuaksid. Juba täna lähevad inimesed enne pensionile, kui see õige aeg on. Siin on väga põhimõttelised küsimused, kuidas elukestva õppimise teeme elukestvaks õppimiseks. Leppik: Nõukogude ajal olime süsteemis, kus pension oli palgaga seotud, siis jõudsime sinna, kus pensionid ei olnud palgast sõltuvuses. Siis tekkis rahuolematus ja nõuti pensionide palgast sõltuvust.
Iva: Ei saa välistada, et kellelgi mõni aasta tõendamata jääb.
Rõivas: Kui inimesed päriselt avastavad, et tööraamatut ei ole, on neil paanika. Paanika oleks saanud ära hoida, piirdudes teatega, et "kõik inimesed, kellel on tööraamatud, neid nüüd digiteeritakse. Palun tooge need sotsiaalkindlustusametisse ja kui te ei leia raamatut, andke sellest teada.". Ja siis mitte inimene ei pea 90. aastate ettevõtteid taastama ja üles otsima minema, vaid tuleb ikkagi riigil võtta maksu- ja tolliameti registrist see info.
Iva: Tööraamatuid on olnud kogu aeg vaja, et enne 99. aastat tööstaaži näidata. varsti hakatakse neid koguma ja digitaliseerima. Tööraamat ja pensionireform ei ole omavahel seotud. See töö peab sujuv olema.
Aab: Tervisefaktor on kõige olulisem. Peame aitama selle ja töötingimuste parendamisele kaasa.
https://twitter.com/in_juss/status/823964698114686978
https://twitter.com/liisulass/status/823964841027190785
Haukanõmm: Peame looma need tingimused vanemaealistele inimestele, et nad saaksid tööturul töötada. Näiteks võiks tööandja saada maksusoodustust, kui võtab tööle vanema inimese. Välistööjõu asemel võiks võtta inimese, kes on vanemaealisem.
Rõivas: Arstitudeng, kes läheb mõne aasta pärast tööle, kaotab iga kuu esimesest sambast üle 200 euro kuus.
Aab: Teatud ajal oli see vajalik, kuna riik ei suutnud konkurentsivõimalist palka maksta. Võeti kohustus tulevikku ja me peame selle täitma.
Iva: Kõik need, kes on tööturule sisenenud, on õigus oma eripension välja teenida. Siin on õigustatud ootuse printsiip. Kunagi oli see vajalik, et erasektoriga konkureerida.
Rõivas: Kiidan valitsust. Eesti on jõudnud sellesse ajajärku, kus eripensioni ei ole enam vaja. Ma põhimõtteliselt ei ole nõus, et haridus oleks sekundaarne. Õppige.
https://twitter.com/ainkalda/status/823963320856219648
https://twitter.com/vilu_andres/status/823962980467482625
https://twitter.com/Schlangamasta/status/823962940093198337
Haukanõmm: Kui me paneksime kolm sammast tööle ja suudaksime tagada 65-70-protsendilise taseme varasemast teenistusest tagada, säiliks sarnane elatustase.
Aab: Meil on tekitatud selline mentaliteet, et kui inimene peab natuke rohkem makse maksma, teda karistatakse. See on solidaarne ühiskond.
Iva: Meie eesmärk on säilitada see tase, et me ei läheks alumise otsaga allapoole põrandat. Need inimesed, kes teenivad rohkem, saavad ka edaspidi mõnevõrra suuremat pensioni. Peame alumise poole järele aitama. See retoorika, et ainult need inimesed, kes teenivad palju, viivad Eesti elu edasi. Need, kes vähem teenivad, viivad ka ikka Eesti elu edasi.
Iva: Lähema viie aasta jooksul läheb pensionikassa tasakaalu, sest töövõimetusrahad liiguvad sealt välja. Tähtis on see tasakaal säilitada.
https://twitter.com/lauritabur/status/823962071528247297
Rõivas: 10 protsenti pensionikuludeks on raske väljakutse. Üksi elavatele pensionäridele täiendavat toetust tuleks suurendada.
Aab: Meil on kõige rohkem surmaga lõppevaid tööõnnetusi ja kõige vähem kutsehaigusi. Need maanduvad haigekassa juurde ja seetõttu lahkutaksegi nii kiiresti. Kui ma olin sotsiaalminister, siis räägiti, et 35 protsenti võiks olla keskmisest palgast. Nüüd on see 29 protsenti keskmisest palgast, lepitakse sellega.
Haukanõmm: Kui valitsus tuli ettepanekutega välja, öeldi, et üks eesmärk oli solidaarsus. Sellega võib nõus olla. Kui teine lubadus oli, et need muudatused tagavad väärika vananemise, tekitab see minule küsimusi. Kus me leiaks selle jaoks raha juurde? Me pole rääkinud sellest, et paljud lahkuvad tööturult enne pensioniiga. Peame rääkima, kuidas vanemaealised oleksid tööturul atraktiivsed. Kuidas neid tagasi tuua? Kui inimene läheb pensionile, tuleb neist tööturule tagasi vaid 2 protsenti.
Leppik: Tegelikult, kui see 7 protsenti jagada kolmandiku rahva vahel ära, siis minu vaatenurgast viib see mudel klassikalise liberaalse mudeliga kooskõlla.
https://twitter.com/otutotukene/status/823960152227409920
Liisi Uder: Tegemist on pensionikindlustusega. Kui praegu on pensionierinevused kvintiilide vahel 1,7 ja tulevikus 4. Kas seda tahamegi? Kui inimesed saavad väga madalat pensioni, siis peame selle tahes-tahtmata kinni maksma. Räägime väga tugevalt esimesest ja teisest sambast, aga meil on ka kolmas sammas. Kuidas seda järele aidata?
Saade liikus eksperdilauda. Lauri Leppik: Peame vaatama asja laiemalt. Meil on raamiks pensionikulud, mis on 7 protsenti SKT-st. Sellest makstakse pensione kolmandikule rahvastikust. Küsimus on selles, et mis selle 7 protsendiga, kui see kolmandiku vahel ära jagada, teha annab? Vaadates reaalseid numbreid, siis täna pensionidest suurem osa paraku jäävad absoluutse vaesuse ja suhtelise vaesuse piiri vahele. Küsimus on selles, kus meil palga järgi diferentseerimise ruum on? Võrdluseks - Soome pensionikulud on 13 protsenti SKT-st. Selle sees on tõesti võimalik tagada elamisväärne riiklik rahvapension kui ka palgast sõltuv tööpension. Hollandis, Suurbritannias ja Iirimaal on pensionikulud umbes samas suurusjärgus nagu Eestis ja need on ka sellised riigid nagu Eesti, kus on kolme samba pensionisüsteem, kus on riiklik pension, mis ei sõltu varasemast palgast, aga lisaks on teised sambad - tööandjapensionid, erapensionid, mis sissemaksetest sõltuvad. Mulle tundub, et meil täna ei ole siin ikkagi niipalju konflikt sotsialistliku võrdsustamise ja liberaalse mudeli vahel, nagu see mulje võib jääda, vaid pigem liberaalse ja konservatiivse pensionimudeli vahel, ja mõnes mõttes on meil sellise äravahetamiskomöödiaga tegemist, kus sotsiaaldemokraatlik, tsentristlik ja konservatiivne erakond kaitsevad omaaegse kuulsa liberaalist Briti riigimehe (William) Beveridge'i pensionipoliitika mudelit ja teiselt poolt siis liberaalne erakond kaitseb ajaloolise rahvuskonservatiivi Otto von Bismarcki pensionipoliitika mudelit. Kavandatav I samba reform on väga sarnane Suurbritannias 2016. aastal rakendunud süsteemiga, kus siis ka riigipension sõltub edaspidi just tööaastatest ja mitte enam varasemast palgast.
Iva: See reform ei karista pingutamist, sest ka see inimene, kes teeb alla keskmise palga tööd või miinumumpalgaga tööd, pingutab. Rõivas: Eks kõik pingutavad. See, et inimesed käivad kaua koolis, õpivad näiteks arstiks, peaks võimaldama suuremat pensionit. Baasosa kasvab kiiremini kui hinne, seega võrdsustav element on nagunii sees. Kuni 99. aastani iga aasta läks arvesse üks aasta, ei olnud vahet, kui palju inimese palk oli. Sealt alates ligi 17 aastat on läinud iga inimese palk arvesse. See on koht, kus arstid ja õpetajad saavad pensioni juurde.
https://twitter.com/Schlangamasta/status/823958724876320769
https://twitter.com/KevinTammearu/status/823958386295406593
https://twitter.com/otutotukene/status/823958570324656128
https://twitter.com/Kesknoored/status/823958577677266944
Iva: Kindlasti sõltub pensioni võimalik suurus sellest, kui palju meil on pensionäre ja töötajaid. Me peame vaatama valemit. Kui tahame hoida pensionikassat tasakaalus, peame seda jälgima kõiki komponente.
Aab: Maailmavaateliselt Rõivas vaatas otsa, et mõnekümne aasta pärast on 20 protsendil madalamatel ja 20 protsendil kõrgematel vahe neljakordne, on okei. Minu arvates see ei ole okei.
https://twitter.com/TaaviSimson/status/823957554241957888
https://twitter.com/Schlangamasta/status/823957668838707201
Rõivas: Tegemist on väga põhimõttelise maailmavaatelise vaidlusega: kas me tahame Eestit, mis edukust nivelleerib. Mina ei taha sellist Eestist, mis edukust ja pingutust igal sammul nivelleerib. Ei ole nii, et pensioniea tõus ja pensionäride arv muudab aastahinnet, seda mõjutab indeks. Pensioniea tõus on hädavajalik, aga see, et kaotada igasugune sõltuvus palgast esimeses sambas, on pöördumine minevikku.
Haukanõmm: Jah, me peaksime palju rohkem rääkida teisest sambast. Kui teine sammas käivitus. Sellega on liitunud 690 000 inimest ja 2,3 miljardit eurot, aga sellega on nii palju probleeme - riik ei ole fondidega tegelenud. See on haldurite käes, tootlus on madal.
https://twitter.com/LaksMajor/status/823956655700373504
Iva: Minu kriitika oli selles osas, et eelmised valitsusliikmed ütlevad, et asjad on toimunud ootamatult, osapooli pole kaasatud, on vale. Kui rääkida muudatustest, siis peaksime vaatama kogu pensionitemaatikat tervikuna. Ka nende näidete puhul, mida on teinud poliitikud, kui me ei võta kõiki asjaolusid arvesse, siis ei anna need õiget tulemust. Olen kategooriliselt selle vastu, et kui me väidame, et me lõpetame sõltuvuse palgast. Ei lõpeta. Teine sammas säilib. Tegime analüüsist juba kompromissi pika aja peale. Arvan, et ongi oluline, et loeme kokku aastad.
Jaak Aab: Pea peale pööramist ei ole. Oleme korduvalt viidanud, et tulevikus riiklikud pensionid hakkavad tulevikus muutuma ebavõrdseks. Keegi ei kaota palgakomponenti. Teises sambas see säilib.
Monika Haukanõmm: Palgakomponent teeb murelikuks. Kui praegu moodustab palga osa 60 protsenti pensionist, siis see langeb 30 protsendini. Peaks arutama, et võib-olla on see kompromisskoht kuskil seal vahel.
https://twitter.com/TaaviSimson/status/823955283428933634
https://twitter.com/SLaiapea/status/823955715748462593
Taavi Rõivas: Analüüsidest peavad poliitikud oma maailmavaatelistest veendumustest lähtudes valima need ettepanekud, mis on mõistlikud. Pensioniea tõstmine on hädavajalik. teiseks pensioniea paindlikuks muutmine on ka mõistlik. Aga miinus on see, et kaotatakse igasugune sõltuvus sissetulekutest. Näiteks need tudengid, kes õpivad arstiks, kaotavad sadu eurosid iga kuu. Umbes 30-aastased õpetajad, kelle palk tõuseb 1,2 kordseks keskmisest, kaotavad ka kümneid eurosid.
Saade jõudis arvamuslauast poliitikute juurde. Kaia Iva Taavi Rõivase kriitikast: Peaksin hea sõna Taavi Rõivase suhtes. Uuringud ja väljapakutud variandid olid aluseks. Me ei võta kiirepalgaliste pensionit vähemaks, aga nende pensionite tõus pole nii kiire. Tänu pensioniea tõusule saavutame selle, et meil on, mida ümber jagada. See tähendab ka seda, et kõrgema palgaga inimesed saavad kõrgemat pensioni. Küll aga väga kõrgema palgaga inimesed kaotavad ka.
Uder: Meie oleme valminud selle, et meie pensionisüsteem oleks tasakaalus, aga see tähendab, et pensionid ei saa olla kunagi suured. Mõni teine riik on valinud suuremad pensionid aga miinuses kassa.
https://twitter.com/Schlangamasta/status/823954266813566978
Eesti Koostöökogu programmijuht Liisi Uder: Tõepoolest tundub, et viimased päevad on möödunud pensionivalemi ja tööraamatu üle arutledes, millel pole pensionitega midagi pistmist. Pensioniea taga pole sisu taga, ootame sisu. TLÜ Eesti demograafiakeskuse vanemteadur Lauri Leppik: Kindlasti on tegemist oluliste muudatustega, aga revolutsioonilisi muudatusi pole näha. Diskussioonis tuleks vaadelda põlvkonnavaadet. Ettevaatlikud peaksime olema reformi võitjatest ja kaotajatest rääkides. Praegu tegeletakse andmata lubadustega.
Saade algas!
"Foorum" algab paari minuti pärast! Keerukatele pensioniteemalistele küsimustele otsivad vastuseid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL), Keskerakonna peasekretär Jaak Aab, riigikogu aseesimees Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Monika Haukanõmm. Arvamuslauas hindavad debatti Liisi Uder ja Lauri Leppik.
https://twitter.com/err_ee/status/823948356229758977
https://twitter.com/estpop/status/823863648196165632
https://twitter.com/andreskuusk/status/823826841907630080