Eelmisel aastal on kõige usinamalt riigikogu istungitest osa võtnud viis saadikut: Priit Sibul (IRL), Meelis Mälberg (RE), Viktor Vassiljev, Märt Sults (mõlemad KE) ja Krista Aru (Vabaerakond), kes ei puudunud üheltki istungilt ja võtsid nii kõik osa 120 istungist.

Neli saadikut puudus üksnes kahelt istungilt: Toomas Vitsut (KE), Aivar Sõerd (RE), Artur Talvik (Vabaerakond) ja Enn Eesmaa (KE), kes olid kohal seega 118 istungil. Kolmelt istungilt puudusid Jüri Jaanson (RE), Siret Kotka (KE) ja Maire Aunaste (IRL).

Suurimad puudujad olid mullu Marko Mihkelson (IRL) ja Jüri Adams (Vabaerakond), kes puudusid igalt neljandalt istungilt ehk olid kohal 90, kuid puudusid 30 korral. Mihkelson on väliskomisjoni esimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, mistõttu on tema töös palju välisvisiite. 30-st 24 korral ehk iga viienda istungi ajal oligi Mihkelson välislähetusel. Jüri Adams puudus 30-st 27 korral haiguse tõttu.

28 korral puudus Marianne Mikko (SDE) ja 26 korral Kalle Palling (RE), mõlemad on EL asjade komisjoni liikmed, kusjuures Palling oli kuni valitsuse vahetumiseni komisjoni esimees. Tulebki välja, et Mikko 28 puudumisest 23 selgitab välislähetus, Palling oli välislähetusel 26 puudumisest 20 korral.

Üle 20 puudumise on kirjas ka Martin Repinskil (KE), Johannes Kerdil (RE), Vladimir Velmanil (KE), Toomas Kivimäel (RE), Deniss Boroditšil (RE), Jaak Madisonil (EKRE) ja Eerik-Niiles Krossil (RE). Nemad kõik kuuluvad kas välis- või Euroopa Liidu asjade komisjoni, välja arvatud siiski Kivimägi, kes on majanduskomisjoni esimees. Madison oli välislähetusel 20 istungipäeval, Kert 15, Kivimägi ja Kross 11 korral.

Ülejäänud kolme mainitu puudumisi aga välislähetustega põhjendada ei saa. Repinski on välislähetusel olnud 21 korrast täpselt ühel, suisa 17 puudumise põhjuseks on ta toonud aga hoopis valijatega kohtumise. Velman on oma puudumisi 23 korrast 16-l põhjendanud haigestumisega. Kross torkab aga silma selle poolest, et ta pole üheksal korral oma puudumist üldse selgitanud.

Foto: Tiit Blaat

Eraldi fenomen on saadikud, kes on riigikogu liikmed olnud sedavõrd lühikest aega, et on saanud osaleda üksnes üksikutel istungitel. Alles üsna aasta lõpus asus riigikogu liikmeks kontrollikotta suundunud Juhan Partsi asendusliige Tiina Kangro (IRL), kes mullu jõudis osaleda vaid ühel, kõige viimasel istungil. Toomas Paur (KE) pääses riigikokku valitsuse vahetudes ja jõudis osaleda viiel istungil.

2008. aastal Reformierakonnast välja astunud ja 2009. aastal Keskerakonda läinud Igor Kravtšenko pääses detsembri alguses riigikokku, kuna riigikogu juhatus otsustas Rein Ratase volitused tema ajutise töövõimetuse tõttu alates 5. detsembrist kuni 5. märtsini peatada ja tema esimene asendusliige, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu otsustas kuni valimisteni praeguses ametis jätkata. Nii jõudis Kravtšenko eelmisel aastal osaleda kaheksal istungil.

Kaheksal istungil on tänavu osalenud ka Reformierakonna esimees, endine peaminister, nüüdne riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, kes igalt viiendalt istungilt ehk kahel korral puudus, neil kordadel oli ta välislähetusel.