Tervishoiutöötajad tegid tänase hoiatusstreigi selgitamiseks avalduse.

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masu-aegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida ?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on „hääletanud“ küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.

Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda!

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Tunniajane hoiatusstreik

Arstide liidu, õdede liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu juhatused otsustasid korraldada hoiatusstreigi, mis toimus täna hommikul kella 9 ja 10 vahel. Hoiatusstreigiga nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Viktor Vassiljevi sõnul tervitab ta tervishoiutöötajate streiki, sest ilma lisarahata ei ole Eesti tervishoiul tulevikku. "Tänase streigiga ei nõua tervishoiutöötajad mitte palgaraha, vaid tervishoiusüsteemi rahastamise suurendamist. Nad nõuavad järjekordade lühendamist ning abi tagamist kõigile, kes seda vajavad," sõnas Vassiljev.

Teiseks nõuavad arstid suurt palgatõusu. Tervishoiutöötajate palga läbirääkimised jooksid ummikusse, sest arstid nõuavad nii suurt palgatõusu, millele haigekassa eelarve vastu ei pea.

"Kui vaatame kaht viimast aastat, siis palk on ca 10 protsenti tõusnud ja see on väga õige olnud. See on andnud noortele sõnumi "jääge Eestisse!" ja seda on ka statistiliselt näha," rääkis Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask Äripäevale.

"Arstide nõudmised on suuremad kui haigekassa eelarve lubab. Ega me sellest viiest protsendist palju kõrgemale minna saagi," tõdes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Hea lugeja, avalda meie blogis ka oma arvamust! Kas tervishoiutöötajate nõudmised on arusaadavad ja mõistlikud? Kas tervishoidu oleks vaja raha juurde ja kas arstiabi koondumine Tallinna ja Tartusse on probleem? Kas arstid peaksid saama palka juurde, et meie arstid Eestisse jääks?

Tervishoiutöötajate hoiatusstreik
https://www.delfi.ee/article.php?id=75666913
https://twitter.com/ekachkovsky/status/778195834315890688
Tore intervjuu patsientidega, kes räägivad, mida nad hoiatusstreigist teavad ja kas streik nende hinnangul ka valitsuse otsuseid mõjutab. https://www.delfi.ee/article.php?id=75663745
Lugeja meditsiinist ja pensionäridest: "Raadios arutatakse, et riik peaks pensionäride eest ravikindlustusmaksu maksma - mina arvan, et see pole (enamasti) õige, sest pensionärina arsti juurde või ka haiglasse sattudes on kas otse välja öelduna või kaudselt ikka üks suhtumine: nii vanana ei saagi terve olla või et haigus on juba kaugele arenenud ja suurt midagi teha ei ole, surm tuleb ju nii kui nii, varem või hiljem - tulgu siis varem. Või kui haigus väga hulluks pole läinud, siis muutke elustiili ja haigus läheb ise pikkamööda mööda. See jutt ei ole iroonia, see ongi nii. Rääkimata sellest, et arstile ei saa, ei saa reumatoloogi ega südamearsti juurde, ainult kiirabiga (kui sedagi, sageli öeldakse, et ega midagi haiglaski teha saa, mis siis, et inimene vaevleb valudes)."
Selvi: Arstid saatke TAimaale käitumist patsientidega õppima.
patsiendi lähedane: Pigem ootaks PERH streigijuhtide selgitusi, miks tänaseks 8.45 pandud arstiaeg streiki põhjendusel tühistati. Kui ametlik streigi aeg oli 9- 10.00, siis miks raskelt haige inimene peab ravi alustamist edasi lükkama?
"Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada," kirjutavad arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit oma avalduses.
Tervishoiutöötajad korraldasid täna hommikul hoiatusstreigi ka Narvas. https://g.nh.ee/dgs/loader.php#id=183015
Teine lugeja leiab aga, et peamine probleem on juhtimises: "Ei toeta [tervishoiutöötajate nõudmisi]. Miks? Sest teistes valdkondades töötavad riigiteenistujad võivad sellistest palkadest ainult unistada. Lisaks oli eile artikkel, kuidas laristatakse raha ametisõidukitele meditsiinis. Veel ringleb kuulujutte erinevate töövahendite mõttetus laristamises, meditsiinis pole korrastatud töökorralduse süsteemi arstide enda vahel ja omakorda patsientide suhtes (näiteks topelt analüüside võtmised, topelt röntgenprotseduurid, üleliigsed kallid terviskannerid jne).Ma teeks puhta töö nõukogus, siis juhatuses ning alles siis võtaks ette tööprotseduurid ja standardlahendused ja olen 100% kindel, et nn puudujäägist saab ülla-ülla ülejääk. Meie meditsiin sai piskuga hakkama 1995, 2005 ja 2015 ja nüüd aastal 2016 äkki rekordilise eelarve juures enam ei saa. Seega on midagi väga nihu juhtimises."
Lugeja ütleb: "Arstid õpivad ülikoolis 10 aastat ja saavad siis kaks keskmist palka kuus. Riigikogus istub terve hulk hariduseta luusereid ja teenivad 4+keskmist palka. Lisaks on veel ülbust kogu kuluhüvitis sendi pealt välja võtta. Arvestades juurde veel igasugu muud lisatasud. Ja siis teevad kord aastas öist palagani. Häbi peaks olema."
Lugeja arvab: "Probleem on 1) süsteemi vales ülesehituses 2) õdede ja muude spetsialistide (kes ei ole arstid) häbematult madalates palkades NB! Arstid ei ole nii alamakstud nagu üritatakse näidata 3) uuringute mõttetus dubleerimises 4) suutmatuses lahendada olukord, kus õhtusel ajal puudub valvearst, kelle poole pöörduda (vanasti polikliiniku peale üks selline oli). Selle tõttu ongi inimesed sunnitud pöörduma EMOsse, kus neid lihtsalt mõnitatakse."
Põhja-Eesti regionaalhaigla arstid naasevad tööle, samal ajal ootab vanaproua lootusrikkalt vastuvõtule saamist.
Streik ulatus ka Lõuna-Eesti haiglasse Meegomäe külas Võrumaal. Üks osalistest märkis seal: "Ei ole miskit haigestumist, meie riigis on sundtervis."https://g.nh.ee/dgs/loader.php#id=182999
Kell 9.40 sai PERHis arstide ja teiste tervishoiutöötajate kohtumine läbi ja naastakse tööle.
https://g.nh.ee/dgs/loader.php#id=182991
Delfi reporter ja fotograaf on kohal Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus arstid kogunesid kella 9.15ks auditooriumisse, kus seinale projitseeritud suurelt "Streik". Plakateid streikijatel pole, küll aga jagatakse postkaardisuuruseid flaiereid kirjaga "Nõuame tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi".
Arstide liidu, õdede liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu juhatused otsustasid korraldada hoiatusstreigi, mis toimub täna hommikul kella 9 kuni 10. Streigiga nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi. Teiseks nõuavad arstid suurt palgatõusu. Tervishoiutöötajate palga läbirääkimised jooksid ummikusse, sest arstid nõuavad nii suurt palgatõusu, millele haigekassa eelarve vastu ei pea.
https://www.delfi.ee/article.php?id=75660841
https://www.delfi.ee/article.php?id=75640333
https://www.delfi.ee/article.php?id=75632747
https://www.delfi.ee/article.php?id=75604153
https://www.delfi.ee/article.php?id=75550541