Tamm on riigikogus kõne või küsimusega esinenud 176 korral. Tamm pidas 32 kõnet ja esitas 144 küsimust, selgub riigikogu statistikast.

Tammele järgnevad 167 sõnavõtuga samuti Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Märt Sults ja Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas (164). Palju ei jää maha ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme, kes on XIII koosseisus 162 korda esinenud.

Üle 100 korra on riigikogus sõna võtnud veel ka Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel (147), Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits (140), EKRE fraktsiooni aseesimees Mart Helme (115), EKRE fraktsiooni saadik Jaak Madison (126), Mihhail Stalnuhhin ja Valeri Korb Keskerakonna fraktsioonist (mõlemad 113 korral), Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson (106) ja EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas (101).

Koalitsioonipoliitikutest on kõige rohkem sõna võtnud Urve Tiidus 49 korral.

Kõige vähem on riigikogu saalis esinenud keskerakondlased Anneli Ott ja Kerstin-Oudekki Loone (mõlemad ühel korral), kuid nemad asusid asendusliikmetena tööle vastavalt 19. ja 21. novembril. 30. märtsist riigikokku kuulunutest on kõige vähem sõna võtnud riigikogu esimees, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor ja Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

Koalitsioonierakondade poliitikud võtsid sellel aastal riigikogus sõna 874 korral, opositsioonipoliitikud 3201 korral. Opositsioon esitas 2523 küsimust ja pidas 678 kõnet. Koalitsiooni liikmed esitasid 559 küsimust ning seisid kõnepuldis 315 korral.

Sõnavõtud riigikogus
Create pie charts

Riigikogu XIII koosseis kogunes 30. märtsil kevadistungjärgule ning lõpetas selle 16. juunil. 14 septembril algas sügisistungjärk, mis kestis 17. detsembrini.