Sotsiaalministeeriumi tellitud, möödunud aasta lõpul valminud auditi tulemustest selgub, et kuigi juba üle 80% raviasutustest on sõlminud e-tervise süsteemiga liitumislepingu, ei ole neist paljudel meditsiiniandmete kesksüsteemi edastamiseks tehnilist ja organisatsioonilist valmisolekut, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kuna liitumine e-tervise kesksüsteemiga algab valdavalt pärast sotsiaalministri määruses toodud 1.1. 2009 tähtaega, võib tekkida olukord, kus ajasurve tõttu liitujad ei katseta oma infosüsteemide toimimist koos e-tervise kesksüsteemiga piisavalt. Ebapiisavalt kontrollitud infosüsteemid võivad edastada ebatäpseid või valesid andmeid,” seisab auditi tulemustes.

Praegu on reaalselt liitunud vaid Ida-Tallinna keskhaigla ja Järveotsa perearstikeskus, kes alustasid kogu süsteemi katseprojektina.

Auditi tulemuste järgi jääb väiksemaks ka patsientide kasu uuest süsteemist. Nimelt pidid patsiendid esiotsa saama digiregistratuuri kaudu ise endale otse arsti juurde aega broneerida. Kuid suuremate haiglate surve tulemusena ei plaanitagi enam kasutusele võtta funktsionaalsust, kus patsient saaks kesksüsteemis arsti juurde aega broneerida. Selle asemel viib kesksüsteem inimesed haiglate digitaalsetesse registratuuridesse. Kusjuures osa raviasutuste puhul tähendab see vaid infopäringu saatmist raviasutusele, millele reageeritakse hiljem.

Väiksemate raviasutuste puhul on arstidel võimalik küll vabu aegu üles laadida, kuid patsiendil puudub võimalus neid vaadata ja aega broneerida.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ei näe auditi tulemustes erilist tonti ja piirdub märkusega, et auditi tulemused tõid esile projekti riskid, eeskätt selle, et süsteemi tuleb veel põhjalikult katsetada.

E-tervise projektide korraldamise kogumaksumus on ligikaudu 34,5 miljonit krooni, millele lisandub veel koolitus- ja muid kulusid.

Põhja-Eesti regionaalhaigla pressiesindaja Inga Lille sõnul said nemad just eelmise nädala lõpus andmekaitseinspektsioonilt loa hakata esitama e-tervise süsteemile oma patsientide reaalseid andmeid.

Tartu ülikooli kliinikumi suhtekorraldusjuhi Kristi Taela sõnul tegi kliinikum e-tervisega liitumiseks vajaliku tehnilise eeltöö juba eelmisel aastal. Praegu oodatakse positiivset vastust andmekaitseinspektsioonilt.

„Me alles testime tehnilisi rakendusi,” tunnistas Lääne-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Diana Lorents. Andmekaitse poole pole nad ka seetõttu veel üldse pöördunud. „Oleme tagasihoidlik haigla,” märkis Lorents, kelle sõnul saab asi neile selgemaks ehk alles aprillis.

Virge Ottis Järveotsa perearstikeskusest ütles, et tema andmetel on nüüdseks lepingu sõlminud vaid umbes 20 perearstikeskust. Eestis on 802 perearsti.

E-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuhi Margit Loikmaa sõnul on käesoleva nädala seisuga sõlmitud 549 liidestumislepingut ehk juriidiliselt on süsteemiga liitunud 86 protsenti tegutsevatest raviasutustest. Neist 206 raviasutust on pöördunud andmekaitse inspektsiooni (AKI) poole delikaatsete isikuandmete töötlemise muudatuse registreerimiseks. Neist omakorda 46 on saanud AKI-st positiivse vastuse, kuid nüüd tuleb aga läbida trobikond protseduure oma süsteemi ühitamiseks e-tervise kesksüsteemiga, et andmevahetus võiks hakata toimima tegelikult.

„Tervishoiuteenuse osutajate laialdane teavitamine liidestumise vajadusest toimus 2008. a septembris-oktoobris,” teatas Loikmaa. „E-tervise sihtasutuse roll on pakkuda liidestujale tehnilist tuge ja nõu, kuid lepingu sõlmimise initsiatiiv peab tulema siiski raviasutuselt,” lisas Loikmaa.

Tervise infosüsteemi kesksüsteem töötab alates möödunud aasta 17. detsembrist.

E-tervise auditi järeldused:

• Suuremate haiglate motivatsioon digiregistratuuri kasutuselevõtmiseks on madal. See tähen­dab, et ei toimi patsienti­de kasu — võimalus ise omale arsti juurde aeg kinni panna. Auditis märgitakse, et on „oht, et [haig­latel jäävad] seadusega määratud kohustused täitmata”.

• Et juurutada digilugu, peavad haiglad hakkama kasutama oma infosüsteemides ID-kaarte — see nõuab koolitust, aega, vahendeid jms.

• Üks digiloo kasutamise ideid on selles, et digiloo abil saab hakata koguma tervishoiustatistikat, et plaanida rahastamist jms, kuid andmete analüüsiks ja statistiliste raportite koostamiseks pole loodud tarkvara.

• Digiregistratuur peaks „taga­ma ravijärjekordade lühenemi­se” — kuid audit ütleb, et selline eesmärk on üsna pikaajaline prot­sess, mis pole üheselt seo­tud digiregistratuuri kesksüsteemi loomise ja juurutamisega.

• Digiretsept — pole veel tegelikkuses käivitunud. Kuna retseptid muutuvad palju suuremale hulgale nähtavaks, on vaja [täiendavaid] turvameetmeid.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines