Prantsusmaa presidendivalimised võitis Emmanuel Macron

Pühapäevased Prantsusmaa presidendivalimised võitis lävepakuküsitluste järgi ametisolev riigipea Emmanuel Macron.

Macron võitis 58% häältest ja Rahvusliikumise juht Marine Le Pen 41,8% häältest, teatab küsitlusfirma Ipsos. BFMTV vahendab teist küsitlust, mille järgi sai MAcron 57,6 ja Le Pen 42,4% häältest.

Sellega saab Macronist 20 aasta jooksul esimene Prantsusmaa president, kes on suutnud enda tagasivalimise kindlustada. Tulemus oli siiski oluliselt napim kui 2017. aastal, mil Macron kogus Rahvusliikumise kandidaadi Marine Le Peni vastu kaks kolmandikku häältest.

“Eelkõige on tegu prantslaste jõulise mobiliseerumisega meie väärtuste kaitseks,” kommenteeris Macroni välisminister Jean-Yves Le Drian. “Prantslased ei taha, et Prantsusmaa endasse tõmbuks.”

Le Pen nimetas saadud tulemust "säravaks võiduks".

"Vaatamata kahe nädala jooksul meie vastu kasutatud ebalojaalsetele, brutaalsetele ja jõhkratele meetoditele on meie esindatud ideed jõudnud tippu," ütles kandidaat. "Jätkan oma tegevust Prantsusmaa ja prantslaste nimel veelgi suurema innuga kui varem."

Valimata jättis esialgsetel andmetel üle veerandi prantslastest. Nende seas arvatakse olevat palju vasakvalijaid, kelle kandidaat Jean-Luc Mélenchon esimesest voorust napilt välja kukkus. USA uudisteagentuur AP kohtus Pariisi eeslinna jaoskonnas kommunistide toetaja Stéphanie Davidiga, kes tuli kõigele vaatamata Macroni poolt hääletama. “See oli vähem halb valik,” põhjendas ta. “Isegi kui [Le Pen] on oma retoorikat pehmendanud, ei suuda ma seda ikkagi taluda.”

Pensioniealine Nemoursi valija Agnès Chapuis kommenteeris Le Monde´ile, et seekordsed valimised temas elevust ei tekitanud. “Praktikas peaks valija endalt küsima, mis tema valikust muutub,” ütles Chapuis, kes oma valikut ei avaldanud. “Tegin valiku, aga see ei pakkunud rahuldust. Kampaania käigus mindi mööda nii paljudest teemadest: tervishoid, looduskaitse, sotsiaalne õiglus, aktiivne osalusdemokraatia.”

Samas linnas elav ilusalongi omanik Natacha Sergent hääletas nii esimeses voorus kui varasematel valimistel vabariiklaste kandidaadi poolt. Seekord otsustas ta toetada Le Peni, kuna soovib muutust ja pole rahul praeguste võimude pandeemiaaegse majanduspoliitikaga. “Eks me näe, talle pole kunagi varem võimalust antud,” ütles Sergent.

Valimiskampaanias heitis Le Pen presidendile ette rahvast võõrandumist, lubas blokeerida Macroni plaanitud pensionireformi ja parandada immigrantidelt võetavate sotsiaaltoetuste arvel prantslaste elujärge. Macron süüdistas teda omakorda vastutustundetutes lubadustes, mille elluviimine viiks riigi pankrotti ja kodusõja lävele ning kahjustaks Prantsusmaad diplomaatiliselt. Lisaks immigratsioonile, sotsiaal- ja välispoliitikale oli kandidaatidel tugevaid erimeelsusi ka keskkonnapoliitikas, kuna Le Pen pooldab tuuleparkide kaotamist ja Macron nende laiendamist.

Pühapäeva õhtul peaks Macron pidama võidukõne Eiffeli torni jalamil Marsi väljakul. Juunis seisavad riigil ees parlamendivalimised, kus Macroni partei LREM ja seda toetav blokk ei suuda tõenäoliselt praegust enamust säilitada. Seetõttu prognoositakse presidendile märksa keerulisemat viit aastat kui senine võimuperiood.