Samas möönab ta, et Eesti venekeelsed noored ei ole üldiselt Venemaa poliitikast eriti huvitatud. Oma rolli mängib ka asjaolu, et Öise Vahtkonna ja teiste sääraste liikumiste juhid ei ole võimu üleandmisest huvitatud. Nimelt seaksid noored aktivistid ohtu vanema põlvkonna sissetulekud, positsiooni kogukonnas ning suhted Vene Föderatsiooni saatkonnaga. Seetõttu ongi noorema põlvkonna eesotsas vanema generatsiooni lapsed.

Tööd noortega peavad liikumised tegema, sest see on Kremli prioriteet. "Teema olulisuse tõttu rahastatakse noorteprojekte eelisjärjekorras, mis organisaatoritele tähendab tihti küll väikest, aga stabiilset sissetulekut," seisab raamatus.

Vastuseks Delfi küsimusele koroonaprotestide sütitamisest ütles Sinisalu, et seal ei tasu näha Venemaa karvast kätt: "Protestidel on väga palju erinevaid inimesi. Küsimus on, et millega need inimesed rahul ei ole. On neid, kes kardavad politsei õiguste suurenemist. On neid, kes on maskide vastu." Peadirektor leidis, et olukord on kõik ära väsitanud.

See ei tähenda samas, et Kreml ei püüa pandeemiasegadust enda kasuks pöörata, seda ka infooperatsioonide mõttes. "Venemaa Föderatsiooni võimuladviku eeskujul prooviti viiruse temaatika esialgu pöörata nii-öelda usu küsimuseks," seisab raamatus. See strateegia läks paraku vett vedama – venekeelse elanikkonna tähelepanu riigi ametliku info ja ERRi venekeelse sisu vastu kasvas hüppeliselt.

Raamatus nenditakse, et Vene luuretegevus on jätkuvalt agressiivne, ent seekord pööratakse rohkem tähelepanu ka Hiinale. KAPO kirjutab veel mitmest teemast. Öeldakse, et terrorismiohtu ei saa Eestis välistada ning et vägivaldne äärmuslus on ohukoht (sh "noored vihased mehed").

Taaskord juhib kaitsepolitsei tähelepanu sellele, et Eesti vajab paremat lobiregulatsiooni: "Kui riigihangete korraldamisel ei tagata erapooletust ja konkurentsi riivamatust, loob see korruptsiooni soosiva keskkonna."