Rahandusministeeriumi analüüs: VAATA, kui palju viivad parlamendiparteide valimislubadused riigieelarvest tulevatel aastatel lisaraha
Nii näiteks viib analüüsi kohaselt sotside lubadus tõsta õpetajate palk riigi keskmisest 20% kõrgemaks ja kindlustada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdne miinimumpalk riigieelarvest 2016. aastal 13,2 miljonit, 2017. aastal topelt ehk 26,4 miljonit ning 2019. aastal juba 52,8 miljonit eurot lisaraha.
Samuti viib sotside lubadus seada sisse nutikas lapsetoetus, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitegevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse järgmise nelja aasta jooksul riigieelarvest 155 miljonit eurot.
Sotside kõige kallim lubadus on aga plaan tõsta nelja aastaga keskmise pension 560 euroni. Selline tegevus viiks 2016. aastal eelarvest 159 miljonit eurot lisaraha, kuid aastal 2019 juba ligi 700 miljonit.
Tasub veel mainida, et sotside pensionide tõstmise plaanil on ministeeriumi väitel arvestatav inflatsiooniline mõju ning see tekitab stiimuli varem pensionile jääda, mis võib mõjuda tööhõivele negatiivselt.
Sarnaselt sotsidele on aga ka Reformierakonnal palju kalleid lubadusi. Näiteks viib lubadus vähendada uute töökohtade loomise soodustamiseks tööjõumakse ehk alandada töötuskindlustusmaks 1,95 %-ni ja sotsiaalmaks 31 %-ni ning kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi aastaks 2019. riigi rahakotist ligi 500 miljonit.
Lisaks sellele on nendel lubadustel ministeeriumi hinnangul ka mõju inflatsioonile.
Opositsioonilisel Keskerakonnal on samuti palju lubadusi, mis riigi rahakotile suure põntsu panevad. Näitena võib välja tuua, et keskpartei lubadus tõsta tulumaksuvaba miinimumi viib riigi rahakotis iga aasta sadu miljoneid eurosid ning 2019. aastaks on see summa suurenenud ligi 390 miljonini.
Samuti on keskerakond andnud enda programmis ka lubaduse muuta põhimagistraalide autoliikluse turvalisemaks lugeda prioriteetseks Tartu maantee ja Narva maantee väljaehitamise kolme-ja neljarealiseks ja teha Via Baltica täielikult korda ja tagada sellega korraliku ühendus Euroopaga. See lubadus viiks iga aasta riigieelarvest umbes 152 miljonit lisaeurot.
Isamaa ja Res Publica liidu kõige kallim lubadus on aga seotud sõjalise võime kasvuga. IRLi plaan riigikaitse arengukavas ette nähtud sõjalised võimed kiiremas tempos välja arendada, 1. jalaväebrigaad varustatada ja relvastada täielikult mehhaniseeritud brigaadiks jne. läheks riigile iga aasta maksma üle 200 miljoni euro aastas lisaraha.
IRLi paljukiidetud maksureform aga, mille käigus muudetakse tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu, viib järgneva nelja aasta jooksul riigieelarvest samuti üle 200 miljoni euro lisaraha. Aastal 2019. on see summa kasvanud 240 miljonini.
"Valimislubaduste analüüs keskendus lubaduste maksumusele. Ministeerium hindas lubaduste mõju riigieelarvele võrreldes praeguse riigi eelarvestrateegiaga,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk. „Kõiki erakondi koheldi võrdsetena ja analüüsiti vaid ettepanekute mõju nende sisule hinnangut andmata.“
Analüüsi eesmärk on teavitada kodanikke valimislubaduste võimalikust mõjust, täiendades seeläbi avalikku diskussiooni. Valimislubaduste analüüs pakub infot avalikkusele ning on samas kasutatav uue valitsuse tegevuse plaanimisel, pakkudes võimaluse hinnata uue valitsuse kavasse võetavate tegevuste maksumust valitsusleppe sisu arutamisel.
Analüüsi kvaliteedi tagamiseks pakkus rahandusministeerium erakondadele koostööd ja võimalust valimislubaduste sisu ja kavandatud meetmete kohta täpsemaid andmeid esitada. Kõiki erakondi on analüüsi tegemisest informeeritud ja neile on pakutud võimalust täpsustada andmeid oma valimisplatvormis esitatud ettepanekute maksumuse kohta.
Samuti on analüüsi tulemused oluliseks võimalikuks sisendiks 2016.–2019. aasta riigi eelarvestrateegia koostamisel, mis on aluseks 2016. aasta riigieelarvele. Rahandusministeerium analüüsis valimisplatvormides esitatud kavade mõju riigieelarvele ka 2007. ja 2011. aasta riigikogu valimiste eel.
Iga valimisnimekirja esitanud erakonna valimisprogramm on analüüsis jagatud konkreetseteks tegevusteks ja üldisteks seisukohtadeks. Üldised seisukohad edastavad erakonna valimisplatvormi kaudu valijatele möödapääsmatult vajalikku teavet valimiseelistuste kujundamiseks, kuid need ei allu maksumuse hindamisele nagu konkreetsed poliitikaettepanekud. Erakondade üldisi seisukohti analüüs seetõttu ei käsitle.
Valimislubaduste maksumust hinnates on rahandusministeerium kasutanud sarnast metoodikat nagu igal aastal riigieelarve koostamisel kasutatavates riigi rahandusprognoosides.
Kuna tavapärase riigi rahandusprognoosiga võrreldes tuli valimisplatvorme analüüsides töödelda rohkem andmeid ja aeg selleks oli piiratum, on mitmel juhul võetud aluseks lihtsustatud eeldusi. Analüüsitud lubaduste juures on esitatud analüüsi alused ja kasutatud eeldused. Analüüsitud ettepaneku maksumuse oodatavast täpsest arvulisest väärtusest olulisem on jälgida selle suurusjärku ning asjaolu, kas tegu on eelarvepositsiooni halvendava või parandava lubadusega.
Lisateadmisena on esitatud hinnangud valimislubaduste teostatavusele õiguslikus tähenduses – kas lubaduse täitmiseks on tarvilik kehtivaid seadusi muuta. Täiendavalt on välja toodud, kas analoogsed või sarnased tegevused on juba osaliselt või täielikult töös.
