Lugeja: linnalindude ja hulkuvate kasside toitjad, pidage oma lemmikuid toas!
Eelmises elukohas asus toitja õnneks tibakene kaugemal. Kaks korrust allpool elav memm poetas oma laiale aknalauale palukesi, mida hiiglaslik kajakas nokkimas käis. Aeg-ajalt eksis lemmikuna peetav linnukene ka meie aknalauale süüa otsima. Esimestel päevadel pakkus suur kajakas lähivaates isegi põnevust. Edaspidi ainult akna ja aknalaua puhastamise rõõmu. Lind toksis oma söögise nokaga alati kõik aknad läbi ning jättis aknalauale ka kingituse.
Linnavalitsuse poole pöördudes olen alati saanud vastuseks, et massilist probleemi linnalindude toitmise ja liigse paljunemisega ei ole. See ei ole paraku eriti lohutav tõdemus, kui kajakapered ööpäevringselt kortermajade katustel kiljuvad. Memmedele ja vanapapidele selline kontsert ilmselt meeldib. Miks nad muidu vapralt vaestele näljas linnukestele palukesi poetavad, nii aknalauale kui ka maja prügikastide ümbrusesse?
Pärnus elades jäi silma üks tore tädi, kes aiamaale kõndides puistas suvaliste prügikonteinerite juurde kasside jaoks kalarappeid. Selline teguviis ajas küll kopsu üle maksa, kuna nii meelitas tädikene hulkuvad kassid meie kortermaja ümbrusesse sööma ja nad harjusid sellega ära.
Tartus ei ole nii massilist kasside toitmist õnneks märgata. Küll aga on siin topeltpopulaarne kajakate, vareste ja tuvide poputamine hea ja paremaga. On ju mõni vanainimene ka kiitnud, kui arukas ikka vares on ja kui armsalt tuvi teda vaatab. Armas ja arukas või mitte, aga linnalindude toitmine on linnavalitsuse heakorramäärusega keelatud. Lindu või looma toitev inimene on automaatselt tema omanik ning peab selle isendi edasise käekäigu eest ka täiel määral vastutama!
Senikaua, kuni looma- ja linnutoitjad oma lemmikuid toas pidada ei taha, pean mina taluma unetuid öid ja ära risustatud aknalaase ning majaümbrust!
