Autovraki leidnud merepõhja uurija rääkis Delfile, et oli selles piirkonnas koos tuttavatega sukeldumas ning jõudis autovrakini tänu sellele, et kaasavõetud masinavärk näitas, et põhjas võiks midagi huvitavat olla. „Kajaloodiga oli näha, et seal midagi nagu on, ja läksime lihtsalt vaatama,“ ütles vraki leidnud mees.

Vrakk asub Hiiumaa ranniku läheduses oleva Apollo madala kandis ning Delfiga vestelnud sukelduja sõnul on autost alles vaid kere. „Tegemist oli autovrakiga, sel ei olnud ei mootorit, kapotti, klaase ega rattaid. Tõenäoliselt ei ole ta liiga vana ega liiga uus, võib-olla möödunud sajandi lõpust pärit: üheksakümnendatest või kaheksakümnendatest,“ rääkis mees.

Samas tunnistab vraki leidnud harrastussukelduja, et auto täpsest välimusest oli üsna keeruline aru saada. Sukelduja pakkus välja, et tõenäolise stsenaariumi järgi oli auto keset merd mingil põhjusel üle parda lükatud.

Sukeldujad autosid tihti ei leia

MTÜ Eesti Sukeldujate Klubi liige Terje Meos ütles, et autosid tuleb hobisukeldujatel üsna harva ette ja lisas, et üldiselt asuvad need sellistes kohtades, kuhu on võimalik autoga ligi pääseda, mitte keset merd. „Mina personaalselt olen 14 aastat sukeldunud ja ei ole leidnud ühtegi uuemat autovrakki. Olen leidnud ühe vana auto, mis oli seal ikka üsna kaua aega juba olnud,“ kommenteeris ta.

Ka merearheoloog Vello Mäss kinnitab, et autode merepõhjast leidmist tuleb üsna harva ette. „Autode leidmist vee all on ette tulnud küll, aga seda rohkem Tallinna lähedal Männiku karjääris, kus automehed käivad siledal jääl sõitu harjutamas ja piruette tegemas,“ selgitas Mäss Delfile.

„Ma tean ka, et Hiiumaa talveteel on juhtunud selliseid asju, et autod on jäänud hätta ning kas esimesed või tagumised rattad on vajunud jääprakku. Minu teada ei ole seal vist autosid küll uppunud, võib-olla ka hetkel eksin, aga probleeme on jääteedel olnud korduvalt,“ ütles teadlane.
Niisama lihtsalt autod Mässi sõnul ikkagi merepõhja ei satu. Merearheoloogi sõnul ongi kõige loogilisem, et auto võis sinna vajuda läbi jää.

Ankrud ja prügi

Vello Mässi sõnul on Eesti veed avastamist täis ning sukeldujatele satub ette päris palju põnevat. „Iga laevavrakk iseenesest pakub juba palju põnevust ja adrenaliini. Sealt võib leida kindlasti ka sõjavarustust, sest osa Eesti vetes asuvaid uppunud laevu on läinud merepõhja sõjategevuse käigus,“ rääkis Mäss.

„Siit on üle käinud Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda ja nende sõjategevuse käigus on suur hulk laevu hukkunud. Enamik neist vedas sõjamaterjale: mürske, pomme, mida iganes. Sellist materjali on küll leida palju,“ kinnitas teadlane.

Sukeldujate klubi esindaja Terje Meos ütles küll, et tema käib sukeldumas mitte millegi leidmiseks, vaid veealuse ilu nautimiseks, ent ka talle pika sukeldumiskarjääri jooksul nii mõndagi ette sattunud. „Vahetevahel olen näiteks mõne ankru otsa sattunud,“ rääkis Meos.

Samas möönab ta, et enamik merest leitu on siiski üsna tavapärane ja midagi eriti kurioosset talle 14 aasta jooksul ette ei ole jäänud. „Kahjuks olen vee all ka väga palju rämpsu kohanud, mis ei ole keskkonna mõistes väga tore,“ ütles ta.