Tänavu 3. oktoobril selgusid nimelt Tartu Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi ideevõistluse tulemused ning võistlusele laekus üheksa tööd. Ametliku versiooni kohaselt luges žürii võistluse kordaläinuks, esitatud tööd olid heatasemelised ning võistlustööde valik esinduslik, kirjutab Valk ajalehes Sirp.

"Lõplik paremusjärjestus kolme esimese ideekavandi osas olnud konsensuslik. Kuid siis märgitakse, et „selgelt eristuvat parimat lahendust võistlusel polnud, mistõttu otsustati esimest preemiat mitte välja anda”. Arhitekti, kes Eestis lähikümnendil toimunuga kursis, nüüd küll huvitaks, et mis seal Tartus nüüd siis juhtus ja miks nii otsustati. See on harilikult osutunud üsna halvaks ja arhitektivaenulikuks taktikaks, kui esimene koht jäetakse välja andmata;" leiab Valk.

Noorarhitekti sõnul selgub aga, et žüriis osalenud arhitektide meelest olid parimad tööd oma lahenduselt niivõrd radikaalsed, et ei olnud arendajale kuidagi vastuvõetavad. Ettepanekud sisaldasid näiteks kogu kvartali liikluskorralduse muutmist, Dorpati hotelli parkimisalade kaotamist, Soola tänava sõiduridade vähendamist ning bussijaama ootesaali ühendust Tasku keskusega. Žürii leidis seega, et niivõrd suuri muudatusi tuleks kaaluda edasises planeerimisprotsessis. Esimese koha töö jäi aga arhitektuuri osas ja linnaehituslikus plaanis teistele premeeritud töödele alla, mistõttu ei saanud lubada selle tööga sajaprotsendilist jätkamist. Sellest siis ka esimese koha välja andmata jätmine.

"Poliitikud on vaiksed, linnapead või selle asemikku võistluse žüriis polnud. See pole alalhoidlikkus, vaid sulaselge korruptsioon. Kui räägime avalikust huvist, siis ei tohiks arendaja käest esimese hooga üldse midagi küsida. Meie linnades, sh Tartus peaksid esil olema linlaste vajadused – avaliku mõõtme vajadused, mitte eraarendaja (antud juhul Neinar Seli) eravajadused. Kummad siis on meile tähtsamad?," küsib Valk.

Noore arhitekti sõnul on muuhulgas imelik ka see, et enne võistlustulemuste väljakuulutamist 2. oktoobril suunas linnavalitsus planeeringulahenduse ilma mingi aruteluta vastuvõtmiseks edasi, kuigi otsustajatel olid ometi teada probleemsed kohad. Planeeringueskiisigi on tutvustatud, kuid avalikkusest pole tulnud mingeid olulisi märkusi.

"Kas Tartu linnaelanikud on tõesti nõus loobumisvõiduga, et „eks asi ole niikuinii juba otsustatud”? Täiesti kummaline, et tõmblevad poliittuuledki ei osanud halva bussijaama lahenduse kohta midagi arvata. Või ei tunnegi nad planeerimisprotsessist osavõtmise võimalusi?," ütleb Valk ja lisab, et nüüd jääb üle küsida, kus on Tartu volikogu? "Ja kas tõesti on tartlased vaikimisi nõus, et valimiskampaania varjus Tartu „selili” keeratakse?".