Küsimusi tekitasid juba vastuolud selgituses. Üks vallutus läheb iseseisvuse arvesse, teine aga mitte. Samuti jäi segaseks de facto ja de ivre (Rooma õiguse ajal polnud ladina tähestikus tähti J ja U, olid I ja V, sellepärast kasutan ka siin õiguslikkuse vastena tõetruud vanaroomalikku väljendit de ivre [de juure]) seisund ning nende suhe. Üldse pole arvesse võetud Narvataguse ja Petserimaa kuulumist Eesti vabariiki.
Et ametnikud teevad sageli oma tööd ''nagu alati'', siis püüdsin selles pakutud ''priiusepäevas'' lähemalt selgusele jõuda.

Võtan arvestuse aluseks järgmised kuupäevad koos lühiselgitusega. Et huvitatuil oleks kergem kaasa arvutada, kasutan kuupäevade asemel lihtsustatud juuliuse päevi ehk loobun liigsest 2400000 päevast.

28.11.1917. - 21561 Maanõukogu (ka Maapäev) kinnitab suuna iseseisvumisele.
23.02.1918. - 21648 Eesti vabariik kuulutatakse välja Pärnus.
24.02.1918. - 21649 Eesti vabariik kuulutatakse välja Tallinnas, järgnevalt loetud iseseisvuspäevaks de ivre.
11.11.1918. - 21909 Eesti hõivanud Saksamaa annab võimu üle Eesti ajutisele valitsusele.
28.11.1918. - 21926 Venemaa tungib Eesti vabariigile kallale.
03.01.1920. - 22327 Seisatakse sõjategevus Venemaa ja Eesti vabariigi vahel.
02.02.1920. - 22357 Eesti vabariik ja Venemaa sõlmivad Tartu rahulepingu, Eesti vabariigi koosseisu lisanduvad de ivre Narvataguse ja Petserimaa.
17.06.1940. - 29798 NSVL hõivab Eesti vabariigi de facto, de ivre jääb hõivatud ala Eesti vabariigiks.
20.08.1991. - 48489 Eesti vabariigi iseseisvus de facto jätkub ENSV piirides, Narvataguse ja Petserimaa jäävad hõivatuiks nii de facto kui ka de ivre.
14.09.2003. - 52897 Eesti vabariigis ENSV piirides korraldatakse rahvahääletus Euroopa liiduga ühinemiseks, mis hääletatava sätte järgi tähendab sisuliselt oma põhiseaduse allutamist Euroopa liidu käskudele ja keeldudele, mis omakorda tähendab iseseisvusest loobumist ehk taasliiduvabariigistumist, ent erinevalt 1940.a sahkerdajalikust ehk mitte de ivre liiduvabariigistumisest nüüd juba rahva enamuse (2/3) otsetahtel. Narvataguses ja Petserimaal rahvahääletust iseseisvusest de ivre loobumiseks ei korraldata.
01.05.2004. - 53127 Eesti vabariigist ENSV piirides saab Euroopa liidu liige ehk sisuliselt Eesti euroliiduvabariik, Narvataguse ja Petserimaa jäävad küll endiselt de facto Venemaa poolt hõivatuiks, ent iseseisvuse edasikandjaina Eesti vabariigiks de ivre. Samas jõustub de ivre Eesti euroliiduvabariigi väljaastumine Eesti vabariigi koosseisust.
18.05.2005. - 53509 Eesti euroliiduvabariik sõlmib Venemaaga piirilepingu, mille kinnitab ainult meie liiduvabariigi riigikogu. Venemaa Eesti vabariiki ehk Narvatagust ja Petserimaad kui de ivre iseseisvat annetusena vastu ei võta ning loobub ka lepingu kinnitamisest.

Küsin, miks Saksamaapoolne hõiveaeg jääb priiusearvestusest välja aga Venemaapoolne sisse? Kui aga siiski Venemaa kallaletung Eesti vabariigile 1918.a sõjategevuseks arvata, siis tuleks lahinguvaba aja kui priiuse mõttes kõne alla ka kuupäevad 11.11.1918. ja 03.01.1920. ehk kaitselahingud Venemaa vastu võtsid priiusest maha 22327 – 21909 = 418 päeva. Kas siis Venemaa relvadega eestlaste ja võrokate aadrilaskmine on Toomas Kiho ja Trivimi Velliste arust samuti priiuse lahutamatu koostisosa?
Kui nüüd ümber arvutada, siis isegi tänast ligi üheksat liiduvabariigiaastat sisse arvestades sai samapikk priiuseaeg täis üle aasta tagasi, täpsemalt 20.02.2012.

Järgnevas lähen vormilt üle sisule ehk küsin kas priiuseks tuleb lugeda ka liiduvabariiklik alamlus? Ei mängitud ju sõdu ega tapetud massiliselt rahvast ka ENSV-s, ometi me seda aega püüame kasvõi tehislikult vihata. Või saab priiuseks siiski lugeda vaid sellist seisundit, kui nööristtõmmatavate pupujukude asemel otsustavad oma elu üle luust ja lihast inimesed?

Võtan appi 14.09.2003. korraldatud rahvahääletuse salakavalaima sätte:
§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Maalile ja Matsile maalt jõudis kohale vaid selle sätte esimene pool ''meie põhiseadus on ülim'', väljaõpetatud kõrgepalgalisele Brüsseli ametnikule aga tõi ja toob selline meelevaldne tõlgendus kui soovunelm näole vaid õela irve. Sest tema tõlgenduses kõlab see säte nagu ''Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu Brüsselist tulevate käskude ja keeldudega''. Lihtsamalt kokkuvõttes tähendab see, et Eesti euroliiduvabariigi põhiseadus on Brüsseli ametnike otsuste suhtes alam. Seda on kinnitanud ka järgnev igapäevaelu.
Minu päringule taolise sätte mittevastavuse kohta rahvahääletuse seadusega vastas tollane õiguskantsler Allar Jõks põhimõtteliselt nii, et ''mis sest, et rahvahääletuse säte polnud rahvahääletuse seadusega kooskõlas, kuid nii oli vaja''.

Kui kaua on siis kestnud priius Eesti vabariigis ilma Narvataguse ja Petserimaata ja koos, ning kui kaua Eesti vabariigis ENSV piirides?
1) Eesti vabariik enne liitumist Narvataguse ja Petserimaaga: 24.02.1918. – 1 päev; 11.11.1918.-28.11.1918. – 17 päeva; 03.01.1920.-02.02.1920. – 30 päeva; kokku 48 päeva.
2) Eesti vabariik koos Narvataguse ja Petserimaaga ehk ka Narvataguse ja Petserimaa üldse: 02.02.1920.-17.06.1940. – 7441 päeva.
3) Eesti vabariik ilma Narvataguse ja Petserimaata ehk ENSV piirides: 20.08.1991.-01.05.2004. – 4638 päeva.
Ja kahjuks sellega meie vabariikide priiuste loetelu ka piirdub. Ehk narvakas on prii olnud 12127 päeva ja jaanilinlane 7441 päeva.

Mis puutub aga de ivre iseseisvusesse, siis ositi on see selline:
1) Eesti vabariik ilma Narvataguse ja Petserimaata: 24.02.1918.-01.05.2004. – 31478 päeva.
2) Eesti vabariik kui Narvataguse ja Petserimaa: 02.02.1920.-... – 15.03.2013. seisuga teeb see 34010 päeva.
Seega on pärast ENSV ala väljaastumist Eesti vabariigist kauem de ivre iseseisev vabariik olnud hoopiski Narvataguse ja Petserimaa! Ja varsti juba 7 aastat. Ning lõppu pole näha.

Ent olgu nende de facto ja de ivre seisunditega mängimisega kuidas on, tahaks siiski teada, miks meie ajaloolased ja igatsorti õigusega sahkerdajad on need tõigad seni maha salanud ning Eesti vabariigi nime kaaperdanutena eitavad täna Narvatagust ja Petserimaad kui ainust jätkuvat Eesti vabariiki de ivre? Kas on see kuidagi kasulik või on keegi keelanud Moskvast? Või Brüsselist? Või veelgi kaugemalt? Või siiski siitsamast Kadriorust?

Lõpuks jääb mul esitada vaid üks küsimus: kui see ei saa kuidagi olla priius ei lahinguteta ega lahingutega, siis mida me paastukuu 27. päeval ikkagi tähistame?