Häirekeskuse juht: oleme kuue aasta tagusest juhtumist õppinud
"Häirekeskus on tänaseks oluliselt ümber korraldanud hädaabiteadete menetlemise süsteemi, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine," ütles Laev.
4. märtsil 2006. aastal ei menetlenud Häirekeskuse teenistuja hädaabikutset korrektselt ja õiguspäraselt, mille tagajärjel hukkus inimene.
"See on äärmiselt kahetsesväärne juhtum kui keegi jääb mingitel põhjustel õigel ajal vajalikust abist ilma," ütles Janek Laev. "Selleks, et hädaabikõnesid menetletaks kiirelt, sarnastel alustel ja ootuspäraselt, oleme 2006. aasast pannud aluse süsteemsele teenuse väljaarendamisele, et välistada sarnased traagilised juhtumid tulevikus," kinnitas Laev.
"On väga kahju, et toona ei jõudnud abi vajalikul hetkel seda vajava inimeseni. See näitab, kui oluline on hädaabikõnede menetlemise läbimõeldud kord ning ühtsed alused. Oleme juhtunust õppinud ning pannud aluse süsteemsele erialasele väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine," lisas ta.
Hädaabikõnede menetlejate erialast väljaõpet viiakse läbi 2006.aastast Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis.
Samuti on Häirekeskuses välja töötatud ja 2010.aastal käivitatud hädaabiteadete menetlemise kvaliteedikontrolli süsteem, mille eesmärgiks on tööprotsside parandamine. Tagasiside saamiseks on Häirekeskus viinud läbi ka elanike rahulolu uuringu 112-teenusega, millest selgus, et 91 protsenti hädaabikõne sooritanutest olid teenusega pigem või väga rahul.
Tartu halduskohus mõistis häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuselt kaebajale tekitatud kahju hüvitisena välja ligi 30 000 eurot.
4. märtsil 2006 kutsusid kaebuse esitaja ja tema abikaasa kahel korral viimase tervisliku seisundi halvenemise tõttu välja kiirabi. Häirekeskuse päästekorraldaja aga töötles hädaabikõnesid mittenõuetekohaselt ja selle tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine. Kaebuse esitaja abikaasa suri teistkordse hädaabikõne ajal.
Häirekeskuse töötaja mõisteti 16. septembri 2009 Tartu maakohtu otsusega süüdi teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Juhtumi tagajärjel surnud naise abikaasa esitas kohtule kaebuse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks.
