Lisaks esmakursuslastele ei oska ka ülikooli lõpetanud noored end sageli eesti keeles piisavalt hästi väljendada ja see paneb keelespetsialistid muretsema, vahendas ERRi uudisteportaal.

TEA kirjastuse juhi Silva Tomingase sõnul on olukord väga murettekitav ja paljude noorte karjäär takerdub just nimelt keeleoskamatuse taha.

Tomingas märkis, et eesti keele pädevus on tema hinnangul uute ülikoolilõpetajate hulgas mõnevõrra langenud ja sageli tuleb tööle asunud eesti filoloogi teksti korduvalt üle toimetada. Tema sõnul tuleb aga tihti ka teist toimetajat üle toimetada ning nõnda neli-viis korda. "Sageli on nii, et raamatu sisuga ei saa tegelda, vaid tuleb tegelda lõputult vormiga," muretses Tomingas.

Keeleoskamatuse üle arutanud spetsialistid leidsid ühiselt, et eelkõige peaks keeleõpet oluliselt tõhustama üldhariduskoolides. Ülikoolis saab küll keeleoskust lihvida, kuid alusteaduste jagamiseks erialaõpingute kõrvalt aega ei jää.