Mehe hinnangul saadakse küsimusest aga sageli lihtsustatult aru, kuna on kohti, kuhu sookvoodid ei sobi. „Näiteks vabadele valimistele kvoote sokutada ei saa, kuna see poleks enam demokraatlik,“ sõnas Nestor, märkides, et nii valijate kui ka valitavate seas on mõlemad sood esindatud.

Samas on Nestori hinnangul teisi suundi, kus saab sookvootidega arvestada ja otsustajaid võrdsuse poole suunata. „Ma ei ole sookvootide vastu, mõistlikul määral saab neid kasutada,“ sõnas Nestor, „aga alati ei pea kõik dokumentides kirjas olema.“

Eile toimus Eesti naistoimetajate meediapäev „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, kus politoloog ning Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon ütles, et Eestis tuleb soolise võrdõiguslikkuse osas midagi ette võtta.

Naise hinnangul ei suuda Eesti majandus muidu maailmaturul konkureerida ja sookvootide sisseviimisel peaks Eesti alustama avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest.