Kirjutasite hiljuti, et kui Putin mõtleb läänt heidutada tuumakatsetustega, siis see on kõige halvem meetod, millega Macroni-sugust poliitikut mõjutada. Kas selgitaksite lähemalt?

Putin peab olema praeguseks aru saanud, et Macronil on väga kangekaelne iseloom. See ei ole alati pluss, aga võib olla, kui kangekaelsusel on põhjus. Nagu ütlesin, siis Macron üritas väga pikka aega veenda Putinit, et too teeks rahvusvahelise üldsusega koostööd ja lõpetaks sõja Ukrainas. See ei saanudki toimida, aga võib vähemalt öelda, et Macron tõesti pingutas selle nimel. Õppetund on selles, et teda ei ole võimalik kerge vaevaga kursilt kallutada.

Nüüd, millalgi eelmise aasta keskel jõudis ta otsusele, et Putin ei kavatse stabiilsete ja tsiviliseeritud käitumismustrite juurde naasta. Et Venemaa eesmärgid Ukrainas jäävad muutumatuks ja et oht ei puuduta üksnes Ukrainat, vaid laiemalt Euroopat. Ja sellelt veendumuselt on teda jällegi raske kõrvale kallutada ning venelaste rumalalt eskaleerivad avaldused seda teha ei suuda.

Märkasin täna uudist, et venelaste sõnul on F-16 lennukite saabumine Ukraina taeva alla võrdväärne tuumaähvardusega Venemaa suhtes. Aga kui teisel pool Vene piiri lendav F-16 on selline oht, siis peaks see kehtima ka praegu Balti riikides asuvate hävitajate kohta. Kas Venemaa peab seda tuumaähvarduseks? Muidugi mitte. Sellised avaldused on mõtlematud ja kerglased ning neil puudub igasugune tähendus.

Venemaa avaldused on selles vallas muutunud raskesti usutavateks, neid tehakse liiga tihti ja ebausutavas olukorras. Keegi ei usu neid, ehk ainult Joe Biden ja [Valge Maja julgeolekunõunik] Jake Sullivan. Võib-olla sellega venelased arvestavadki, kui tahavad, et Valge Maja jätkaks eneseheidutamise poliitikat.