„Pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi tungis, tuli Eesti tollane president Toomas Hendrik Ilves välja nimetusega „Suwałki koridor“ (inglise keeles „Suwalki Gap“ - toim), et rõhutada NATO ametnikele selle piirkonna haavatavust. Tema samm töötas: lääne militaarametnikud võtsid selle mõiste kiiresti omaks,“ kirjutab New York Times.

„Lääne sõjaväeametnikud usuvad, et Suwałki koridor on tõenäoliselt esimene territoorium, mille Moskva ära võtab. Vene väed Kaliningradis, keda aitab Venemaa liitlane Valgevene, võivad sinna siseneda, isoleerides Balti riigid, kui see on edukas,“ märgib New York Times.

Kõnealustel õppustel testitigi, kui kiiresti NATO suudab väed Suwałki koridori tuua.

USA kapten Matt Johnson ütles, et tema lahingumasin Stryker suudab läbida 750 miili (1200 kilomeetrit) USA armee 2. ratsaväerügemendi baasist Saksamaalt Vilseckist vähem kui kahe päevaga, kui üle ei kuumene, aga rügement kaotaks sellel teekonnal kindlasti osa sõidukitest, kui püütaks liikuda Strykeri tippkiirusel 70 miili tunnis (112 kilomeetrit tunnis). Mõistlikum kiirus oleks Johnsoni sõnul 50 miili tunnis (80 kilomeetrit tunnis).

Sellised marsid võtavad aga tavaliselt aega kauem, kui ennustatakse. Kapten Johnsoni üksuse Strykeritel kulus üle viie tunni, et jõuda Saksamaa Frankenbergi linnast, mis asub Saksi liidumaal, Poola piirile. See teekond pidi võtma kolm tundi.

Marss kulmineerus lahinglaskmistega harjutusalal Suwałki lähedal, kus USA 2. ratsaväerügemendi sõduritega ühines veel 2600 üheksast muust riigist. Osalesid ka USA ründekopterid Apache ning Poola ja Itaalia hävituslennukid F-16 ja F-35.