Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalministeeriumi teatel on Põhjamerest saamas „kriitilise infrastruktuuri sõlmpunkt“, mis ühendab Euroopa riike toitekaablite, gaasitorude ja telekommunikatsiooniühenduste kaudu, vahendas Politico.

„See tähendab, et esile on kerkinud kasvav piiriülene vastastikune sõltuvus – ja koos sellega suurenenud sabotaaži ja vaenulike osalejate soovimatu tähelepanu oht,“ teatas ministeerium.

Euroopa riigid on muutunud ettevaatlikumaks merealuse taristu haavatavuse suhtes pärast 2022. aastal toimunud plahvatusi Läänemeres Nord Streami gaasitoru juures. Rünnaku süüdlast pole tuvastatud.

Taani ministeeriumi teatel vaatavad Põhja-Euroopa riigid uue kokkuleppe raames üle kehtivad kaitse- ja turvameetmed, jagavad teavet ja teadmisi ning esitavad asjakohast teavet operatiivtasandil. Norra ütles avalduses, et leping keskendub peamiselt „vastupidavusele ja ennetamisele“ ja „täiendab NATO tööd“.

„See ühisdeklaratsioon on oluline alus julgeoleku tagamisel ja on selge näide meie ühistest eesmärkidest. Koos oleme tugevamad,“ ütles Norra energiaminister Terje Aasland avalduses.

Belgia justiits- ja Põhjamereminister Paul Van Tigchelt ütles, et uue lepinguga tagatakse avamere- ja veealusele infrastruktuurile piiriülene turvalisuse tase. „Oleme pühendunud ühtsele lähenemisele, paremale teabevahetusele ja intsidentidest teavitamisele turvalise platvormi kaudu,“ ütles ta.