Sõja vältel on nii Venemaa kui ka Ukraina kasutanud droone kriitiliste taristute, sõjaliste objektide ja vägede ründamiseks. Viimastel kuudel on Kiiev tabanud mitmeid Venemaa naftatehaseid ja energiarajatisi, mõned löögid ulatusid 1000 km kaugusele Venemaa territooriumil.

„Kahjude osas on löögid tõenäoliselt häirinud üle 10% Venemaa rafineerimistehaste võimsusest, võib-olla üle 15%. Olenevalt kahju ulatusest võivad parandustööd võtta palju aega,“ ütles ametnik ajakirjanikele.

Reutersi arvutuste kohaselt on Venemaa droonirünnakute tõttu kaotanud umbes 14% oma rafineerimisvõimekusest. Vene võimude plaanide kohaselt hakkavad tehased tavapäraselt tegutsema juuni alguseks.

NATO ametnik ütles, et Venemaa värbab umbes 30 000 inimest kuus, et katta suuri kaotusi. Sellest olenemata on ebatõenäoline, et Venemaa saavutab lähiajal suurema läbimurde.

„Tõenäoliselt ei suuda nad korraldada ühtegi märkimisväärset pealetungioperatsiooni ilma järjekordse suuremahulise mobilisatsioonita,“ ütles ametnik. Ta lisas, et Moskva peab tegelema ka oma laskemoona puudusega.

Venemaa on viimastel nädalatel hoogustanud rünnakuid tsiviiltaristu vastu. NATO ametniku sõnul võib eeldada, et Venemaa jätkab raketi- ja droonirünnakuid, et avaldada survet Ukraina õhutõrjeüksustele. See omakorda rõhutab Ukrainale antava abi kriitilisust rajatiste kaitsmiseks.

Jaga
Kommentaarid