Henry asub praegu Puerto Ricos. Haiti relvastatud jõugud ei lasknud tal koju naasta, vahendab BBC News.

Videopöördumises, milles ta oma tagasiastumise teatavaks tegi, kutsus Henry haitilasi rahulikuks jääma.

„Valitsus, mida ma juhin, astub pärast [ülemineku] nõukogu ametisse määramist viivitamatult tagasi,“ ütles Henry. „Ma tahan tänada Haiti inimesi võimaluse eest, mis mulle anti. Ma palun kõiki haitilasi rahulikuks jääda ja teha kõik, mida nad suudavad, et rahu ja stabiilsus tuleksid tagasi nii kiiresti kui võimalik.“

Henry, kes juhtis riiki väidetavalt ajutiselt alates 2021. aasta juulist pärast president Jovenel Moïse’i mõrvamist, lükkas teadete kohaselt valimisi edasi, väites, et kõigepealt tuleb taastada julgeolek. Paljud haitilased ei olnud aga rahul, et ta nii kaua ilma valitud presidendita riiki valitseb.

Haiti pealinnas Port-au-Prince’is on viimastel päevadel tänavaid kontrollinud raskelt relvastatud jõugud, mis nõudsid Henry tagasiastumist. Port-au-Prince’is ja selle ümbruses kestab kuupikkune eriolukord ja pikendati komandanditundi.

Henry oli Kenyas, et allkirjastada kokkulepe rahvusvaheliste julgeolekujõudude Haitisse toomiseks vägivalla vastu võitlemiseks. Samal ajal ründasid jõugud politseijaoskondi ja kaht suuremat vanglat, kust vabastati vangid.

Henry lennukil ei lastud pärast seda Haitis maanduda.

Henry tagasiastumist on oodatud juba mitu päeva. Kariibi mere riikide organisatsioon CARICOM võttis seisukoha, et Henry on ohuks Haiti stabiilsusele ja peab tagasi astuma, et tööd saaks alustada üleminekunõukogu.

Valge Maja tahtis alguses, et Henry naaseks Haitile üleminekuprotsessi juhtima, ent vägivalla tase riigis muutis Washingtonis viimastel päevadel seisukohti.

Ilma nii USA kui ka naaberriikide toetuseta oli selge, et Henryl ei olnud muud valikut kui tagasi astuda.