Lähis-Idas on Iisraeli ja Hamasi sõja tõttu viimastel kuudel pinged kasvanud. Iraan pole küll konflikti sõjaliselt sekkunud, kuid siiski kardetakse konflikti laienemist. Lääneriigid on endiselt mures ka Iraani laieneva tuumaprogrammi pärast, vahendab Associated Press.

Iraani riigitelevisiooni teatel saadeti orbiidile üks uurimissatelliit, mis on väidetavalt juba Maale signaale tagasi saatnud, ja kaks nanosatelliiti, mis keskenduvad globaalsele positsioneerimisele ja sidele.

Kaadrid näitasid, et pühapäeval välja lastud rakett kandis farsikeelset loosungit „Me suudame“, mis viitab tõenäoliselt raketi varasematele riketele. Vedelkütusel töötaval raketil Simorghil on olnud viis ebaõnnestunud starti, mis on lõppenud plahvatuste ja tulekahjudega.

USA luurekogukonna 2023. aasta ülemaailmses ohuhinnangus öeldakse, et satelliidi kanderakettide väljatöötamine „lühendab“ Iraanil mandritevahelise ballistilise raketi väljatöötamise aega, sest see kasutab sarnast tehnoloogiat.

USA sõnul eiravad Iraani satelliitide orbiidile saatmised ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni. Nad kutsusid üles Teherani mitte tegelema tuumarelva tarnimiseks võimeliste ballistiliste rakettidega. Iraani ballistiliste rakettide programmiga seotud ÜRO sanktsioonid aegusid eelmise aasta oktoobris.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik mõistsid reedel hukka selle, et Iraan saatis 20. jaanuaril satelliidi orbiidile. „Meil on pikaajaline mure Iraani tegevuse pärast, mis on seotud ballistiliste rakettide tehnoloogiatega, mis on võimelised tarnima tuumarelvi,“ teatasid riigid. „Neid muresid tugevdab Iraani jätkuv tuumaenergia eskalatsioon, millel pole usutavat õigustust,“ lisasid nad.