Eelmisel nädalal raputas Hollandit parempoolsete valimisvõit, nüüd üritab partei moodustada koalitsiooni. Protsessi jälgitakse tähelepanelikult Brüsselis ja kogu Euroopas, arvestades Wildersi islami-, immigrantide- ja Euroopa-vastast manifesti, mis nõuab ka relvatarnete peatamist Ukrainasse.

Wilders vajab toimiva enamuse saamiseks 150-kohalises parlamendis 76 saadiku toetust. Tema PVV Vabaduspartei saavutas 37 kohta, mis on palju rohkem kui küsitlused ennustasid.

Tema eelistatud koalitsioon moodustab BBB põllumeeste partei (7 kohta), täiesti uue reformimeelse NSC Uue Sotsiaalpartei (20 kohta) ja praeguse võimupartei paremtsentristliku VVD (24 kohta).

VVD on juba osalemise välistanud ja öelnud, et „toetab paremtsentristlikku koalitsiooni“ opositsiooni pinkidelt. BBB-d ja NSC-d peeti vastutulelikumaks.

Kuid NSC ja selle juht Pieter Omtzigt ütlesid kolmapäeval, et ei näe võimalust PVV-ga koostööd teha, kui ta just oma manifesti äärmuslikumaid osi ei selgita.

„Kokkuvõttes ei näe NSC fraktsioon praegu mingit alust alustada PVV-ga kõnelusi enamus- või vähemusvalitsuse üle,“ ütles Omtzigt kirjas läbirääkimiste järelevalve eest vastutavale „luurajale“.

PVV manifest „sisaldab seisukohti, mis meie hinnangul lähevad vastuollu põhiseadusega... siin me tõmbame kõva joone,“ öeldi kirjas.

Manifest nõuab mošeede, pearättide ja Koraani keelustamist ning referendumit „Nexit“, mis tähistab Hollandi lahkumist Euroopa Liidust.

Wilders modereeris oma tooni valimiskampaania ajal ja on alates valimisõhtust rõhutanud, et tahab olla „kõigi hollandlaste“ peaminister, sõltumata rassist või usutunnistusest.

„Märkame, et härra Wilders on öelnud, et soovib oma manifesti asjakohased osad „sügavkülmikusse“ panna. Aga pole selge, mida ta selle all mõtleb. Mis seisus PVV manifest praegu on?“ küsis NSC.