Selle kuu alguses andis Pakistani ajutine siseminister Sarfaraz Bugti julgeolekuprobleemidele viidates kõigile pagulastele ja migrantidele riigist lahkumise tähtaja - 31. oktoober.

Valitsuse teatel elab Pakistanis üle nelja miljoni välismaalase. Valdav enamus neist, 2,2 miljonit inimest, on Afganistani kodanikud, kes otsisid varjupaika pärast Nõukogude Liidu sissetungi Afganistani 1980. aastatel.

Neil on valitsuse poolt tunnustatud dokumentatsioon, mis annab edasi ajutise elamisõiguse. Umbes 1,4 miljonil neist on registreerimistunnistuse (PoR) kaart, mis aegus 30. juunil.

ÜRO pagulasagentuur (UNHCR) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ütlesid, et Pakistani plaanid tekitavad lahkuma sunnitud naistele ja tüdrukutele „tõsiseid kaitseriske“. Nende sõnul on Afganistanis kehtivad piirangud valitsusväliste organisatsioonide naistöötajate suhtes kaasa toonud naiste töövõimaluste vähenemise.

Pakistani väidete kohaselt ei võta nad sihukule dokumentidega afgaane, kuid migrantide eestkõnelejate sõnul on ka nemad sihtmärgiks.

Reutersi allikas tunnistab, et politsei ahistamine on pärast väljasaatmisähvardust sagenenud. Karachi idaosa politseiülem Uzair Ahmed ütles, et kuigi ahistamist võib esineda „üks või kaks“, ei olnud see süsteemne ja õigusrikkujaid uuritakse.

UNHCRi andmete kohaselt on selle aasta 18. oktoobri seisuga lahkunud 14 700 dokumentidega afgaani. See on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.

Agentuuri avalduse kohaselt võtsid nad ühendust Pakistanist põgenenud afgaanidega ning 78% nendest tõid lahkumise põhjuseks hirmu vahistamise ees Pakistanis. Lisaks ütlesid seadusliku staatusega afgaanis Reutersile, et lahkuvad kartuses, et nad eraldatakse dokumentideta pereliikmetest.

Pärast Talibani võimu taastamist 2021. aastal põgenes ametnike sõnul Pakistani 600 000–800 000 afgaani.