Kella 11 seisuga on ilmateenistus tugeva tuule tõttu andnud teise taseme hoiatuse Saare, Hiiu ja Pärnu maakonnale, Peipsi järve piirkonnale ja Läänemere põhjaosale. Teise taseme hoiatus antakse ohtlike ilmaolude korral, kui esineb tavatuid ilmastikunähtusi.

Ülejäänud Eestis kehtib ilmateenistuse andmetel praegu esimese taseme hoiatus. See tähendab, et ilm võib osutuda ohtlikuks ainult mõnes olukorras.

Sünoptik Kairo Kiitsak kirjutas eile sotsiaalmeedias, et peale tugeva tuule on sel nädalavahetusel oodata rünksajupilvi ja äikest, välistatud pole ka rahe. Tormine ilm rahuneb Kiitsaku sõnul pühapäeva pärastlõunaks, kuid tugev tuul jääb püsima ka järgmisel nädalal.

Elektrilevi katkestuste kaardilt on näha, et kella 11.30 seisuga on suurimad elektrikatkestused Ida-Virumaal, kus elektrita on parasjagu 1225 majapidamist. Pärnu maakonnas pole elektrit 528 kodus. Mujal praegu märkimisväärseid elektrikatkestusi ei ole.

Elektrikatkestused

Kindlustusele tuleb kohe teatada

Pikalt tormisena püsinud ilm on toonud murdunud puude, ära lennanud katuste ja kõige muu lendava tõttu kaasa palju varalist kahju. Kindlustusekspert selgitab, et kui puu muutus tormi tõttu ohtlikuks juba nädal aega tagasi, siis oleks pidanud sellega ka kohe tegelema, sest praeguseks võib selleks olla juba hilja. Oluline on nüüd oma kindlustuselt ka üle küsida, millistel juhtudel neilt abi saab saab, sest vastasel juhul jääb paljudel lihtsalt teadmatuse tõttu kompensatsioon saamata.

Kui puu muutus ohtlikuks juba nädal tagasi ja see nüüdse tormi tõttu lõpuks majale vajub, siis võib olla raske selgitada, et omanik tegi ka päriselt endast kõik oleneva, et seda ohtu ära hoida.

Samuti on hoonete, eriti näiteks suvilate, puhul oluline üle kontrollida, et tormituuled mõnda katusekatet lahti ei kangutanud või hoone fassaadi ei lõhkunud. „Lahti tulnud katuseplekk on tühine kahju, aga kui seda piisavalt vara ei avasta, siis võib sealt mitme nädala või kuu jooksul vihmavett sisse tulla ning selle kahjud on juba märksa suuremad,“ selgitas kindlustusfirma Balcia Eesti tegevjuht Denis Nikolajev.

Kõige kindlam viis oma vara kaitsmiseks on aga ennetustöö. Enne tormi võiks kindlasti üle kontrollida, et aias olev batuut on kindlalt maa külge kinnitatud, samuti aiamööbel või muud esemed, mis võivad tormiga minema lennata või aias ringi keereldes muud vara lõhkuda. Võimalusel tuleks jälgida, et auto poleks pargitud puude alla. Tormi ajal tasuks vältida väljas liikumist ning telefonide akud võiks olla eelnevalt täis laetud.