Parlamendivalimistel kandideerinud Aivo Peterson on viibinud vahi all tänavu 11. märtsist saati. Algselt kaks kuud vahi all viibima pidanud poliitik on olnud võimude hoole all juba topelt sama palju, nüüd lisandus prokuratuuri taotlusel veel lisaks kaks kuud otsa.

„Prokuratuur taotles Harju maakohtult vahistamise pikendamist. Kohus tegi täna määruse, millega pikendati tema vahistamist kuni kahe kuu võrra,“ sõnas prokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kairi Küngas Delfile. Rohkem detaile uurimise kohta hetkel ei jagata.

Mida me hetkel Petersoni kinnipidamise kohta teame?

Kaitsepolitsei pidas Petersoni märtsikuus koos veel kahe mehega (endise Öise Vahtkonna liikmete Andrei Andronovi ja Dmitri Rootsiga) kinni Eesti riigi vastase suhte loomise tõttu. Prokuröri taotlusel võeti esialgse kahtlustuse saanud mehed kaheks kuuks vahi alla. Petersoni ja teise kahe vahi all viibimist pikendati aprillis kahe kuu võrra.

Aivo Petersoni häälesaak riigikogu valimistel oli poliitikavaatlejate jaoks üllatav.

Aivo Peterson on liikumise Koos/Vmeste üks juhtliikmeid. Ta kandideeris riigikogu valimistel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas Ida-Virumaal, korjates seal 3969 häält.

Enne parlamendivalimisi torkas Aivo Peterson meedias silma oma käiguga Ida-Ukrainasse - aladele, mis on Vene võimu kontrolli all. Intervjuus Eesti Ekspressile ütles Peterson, et peab end patrioodiks ja rahu eest kõnelejaks, suisa rahvadiplomaadiks. Just see olevat põhjus, miks ta okupeeritud aladelt videoid postitas ja Vene ametliku narratiiviga kohanduvaid jutupunkte levitas. Ta möönis toona, et „ilmselt“ toimus reis Vene eriteenistuse heakskiidul.

Riigivastase suhte loomist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 235 lõige 1, mille kohaselt karistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse eesmärgil loodud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ja isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, samuti sellise ühenduse loomise, juhtimise või sellesse liikmete värbamise eest kuni kuueaastase vangistusega.

Kohtu hinnangul võivad mehed vabaduses viibides asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ja on ka oht, et nad võivad kuritegude toimepanemist jätkata.