Mäletatavasti kuulus Kiisler ise Isamaa ridadesse, ent visati sealt välja ühes teiste kaasmõtlejatega. Ta ütles, et riigikogus on ta nüüd ennekõike maksumaksja poolel, mitte koalitsiooni või opositsiooni. Ta rääkis, et varasemalt tõi Eestile edu hoiak, et inimene ise pürgib selles suunas, et saada hea ja tasuv töökoht ja maksta makse, ning omakorda riik toetab maksurahaga abivajajaid. „Nüüd näeme Edgar Savisaart üle välja,“ illustreeris ta ja selgitas, et kõik erakonnad lubavad kulukaid meetmeid alates küttepuudest kuni eri sotsiaaltoetusteni välja. „Laristamispoliitika,“ hindas Kiisler.

Ta nentis, et taolise populismiga on võimalik võtta väheteadlike valijate toetus, aga pikas perspektiivis see kurss Eestile head ei too. „Muutubki valdavaks mentaliteet, et riik jagagu toetusi, tööl käimine pole nii oluline.“

Ta sõnas, et suurte toetusrahade tagajärg on ka majanduskasvu kängumine. Ta meenutas, et see võib viia ka olukorrani, mis juhtus viimatise masu ajal – osad inimesed hakkasid Eestist lahkuma.

Kiisler suhtleb praegugi erinevate tuttavatega Isamaa sees. Seal enam kohta vastuseisule juhtladviku otsuste osas polevat. „Igasugune dissidentlus on hävitatud. Inimestele on antud selge sõnum – kui sead midagi kahtluse alla või esitad liiga palju küsimusi, siis seda nimetatakse erakonna maine kahjustamiseks ja inimene visatakse erakonnast välja.“

Parempoolsed ise loodavad peagi ametlikult erakonna moodustada. Selleks on vaja 500 liiget, praegu on Kiisleri sõnul puudu umbes 10 protsenti. Ta ei tahtnud täpset daatumit hetkel nimetada, küll aga viitas, et partei saab registreeritud kindlasti lähikuudel. Pole ju ka enam valimised kaugel.

Parempoolsete plaanidest pikemalt juba saates.