Kõrges palavikus Murutar kahtlustas malaariat, kuid perearsti tehtud vereproovid lükkasid selle ümber, kirjutab SL Õhtuleht.

“Minust on suhteliselt kont järel,” ütles Murutar ajalehele. Viimased kümme päeva on ta vaevelnud kõrges palavikus ja kõvasti higistanud.

“Mingi viirus. Mis täpselt, lõplikku vastust pole veel tulnud,” lausus ta. Arsti jutt ja vereanalüüsid näitavad, et Kati immuunsüsteem on nõrk ning streptokokk seda võimsam: mädakolded on põskkoopas, lümfisõlmedes, igemetel ja keele all.

“Ikka täis värk. Kui mul esimest korda palavik kõrgeks lõi, olid mul külmavärinad ja vappekülm. Kartsin esimese hooga, et täitsa lõpp, mul on malaaria,” märkis ta. Ootamatult võttis haigus aga uue pöörde: malaariahirm asendus mumpsikartusega, kui üles paistetasid lümfisõlmed ning kael paksuks muutus. Lisaks lõi mädanik põskkoopasse.

Murutar on kindel, et salapärane haigestumine on seotud kliimavahetusega. “Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati haige olin — pole olnudki. Ja kuna oleme ikka teistmoodi üles ehitatud, siis võõra õhustiku ja kliima suhtes oleme kaitsetud,” on Murutar veendunud.

Möödunud esmaspäeval, kui ta pidi teiste džunglistaaridega uut sarja loomaaias esitlema, oli ta enda sõnul täiesti zombistunud. “Arutasime seal Kadi Toomiga, et see on ju naiivne, et politsei jahib poolepromilliseid roolijoodikuid. Nemad sõidavad sada korda turvalisemalt kui palavikus inimene.” Tartusse tagasi sõites nägi Murutar lausvihmas nägemusi ja signaalitas nõudlikult tee ääres seisvale piimapukile.

Murutari perearst Urmas Takker haiguse lõunamaist päritolu ei kinnita. “Ta on ikka põhjamaa kurjast kliimast haigeks jäänud, äge streptokokk on selle põhjustanud,” sõnas ta, ent lisas, et oma osa haigestumisel võis olla kliimavahetusel.

“Mingit salapärast haigust siin taga küll pole. Meil on külmetushaiguste hooaeg juba alanud,” sõnas Takker.