Jõhvi politseijaoskonna välijuht Pavel Reškini sõnul ei mõista kõik juhid oma vastutust teiste liiklejate ning iseenda ja oma lähedaste ees. „Joobes inimene ei ole autoroolis adekvaatne võimalikele ohtudele reageerima ning on suurem tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse. Enne rooli istumist peab inimene olema veendunud, et ta tohib sõidukit juhtida. Lähedased peaksid takistama joobes inimest autorooli minemast või joobes juhist politseile teada andma,“ sõnas politseinik.

Välijuhi sõnul on murettekitav see, et osa inimestest olid teel tööle. Ühel tööstusettevõttesse tööpäeva alustama suundunud mehel tuvastati kriminaalne alkoholijoove.

„Inimene, kes oma töös puutub igapäevaselt kokku rasketehnika ja ohtlike ainetega, peab olema ääretult ettevaatlik ja kinni pidama ohutusnõuetest. On selge, et joobes inimene ei sobi ei autorooli ega ettevõttesse masinat juhtima,“ sõnas välijuht. Reškini sõnul leiavad enamus tööõnnetusi Ida-Virumaal aset ohtlikes tööstusettevõtetes. 2018. aastal alustati Ida-Virumaal neli kriminaalmenetlust seoses tööõnnetustega, 2017. aastal aga 13.

Kokku kontrolliti kahes maakonnas 2294 sõidukijuhi kainust. Politseinikud alustasid 12 väärteomenetlust ja ühe kriminaalmenetluse alkoholijoobes juhtimise osas.

Jõhvi piirkonnas kontrolliti lisaks ka kutselisi juhte. Politseinikud tuvastasid ühe katmata koormaga ülekaalus veoki, ühe alkoholi tarvitanud juhi, kes vedas ohtlikku veost ning rikkus ka töö- ja puhkeaja nõudeid ning veel ühe kutselise juhi, kes rikkus töö- ja puhkeaega.

„Väsinud olekus autorooli istuda on niisama ohtlik kui joobes juhtimine, sest tähelepanu on hajunud ning juht ei ole suuteline võimalikele ohtudele piisavalt kiiresti reageerima,“ sõnas Pavel Reškin.

Sel aastal pidasid Ida prefektuuri politseinikud kinni üle 1100 joobes juhi. Lääne- ja Ida-Virumaal toimus tänavu joobes juhtide süül 59 liiklusõnnetust, milles hukkus üks inimene ja sai vigastada 22 inimest.