Toomas sõnas Delfile, kuidas Ukraina allikate info kohaselt olid kõik riigi piiripunktid mässajate poolt blokeeritud. "Kedagi ei lastud läbi. Seda rääkisid Ukraina uudised, kohalik rahvas, politsei ja piirivalve," sõnas Toomas ja lisas, et mässajad olid kõikide piiripunktide ette barrikaadid teinud, põletasid rehve ja keerasid autosid kummuli.

"Läksime pühapäeval alguses Kiievist Starovoitove kaudu, sealt ei saanud läbi. Politsei ütles, et Valgevene kaudu pääseb läbi, aga selleks ajaks me teadsime juba Venemaa rünnakust ja arvestasime, et kui suuremaks madinaks läheb, siis Valgevene ei ole selline koht, kus me tahaksime olla, ööbisime Lvovis," jätkas Toomas Ukrainast lahkumise püüdluste kirjeldamist.

Esmaspäeval proovis ta riigist lahkuda Lvovist Krakowieci kaudu. "Sealt ka ei saanud. Öeldi, et kaks päeva pole ühtegi autot Ukraina poolelt välja lastud," kirjeldas Toomas ärevaid hetki. "Lõpuks pääsesime läbi ühe väikese metsa sees, karup*rses asuva piiripunkti Grušiv-Budomeži kaudu, kus rääkisime ennast mässajatest mööda, seal oli neid vähem," jätkab ta kõneldes uskumatutest seiklustest Ukrainas.

Toomase sõnul said ka mõned poolakad sealt piiripunktist läbi. "Olime viimane auto, mis läbi sai. See oli just see aeg kui sõjaseisukord välja kuulutati, meie seljatagant ei tulnud enam kedagi. Ilmselt pääsesime väga napilt," räägib mees. Toomas kinnitas, et helistas ka välisministeeriumisse ja saatkonda, ent tõdes, et seal ei olnud keegi olukorrast kuulnud ja esiti ei uskunud teda.

"Konks oli selles, et ametlikult piir töötas, aga mässajad lihtsalt ei lasknud kedagi piirile ligi. Ametliku versiooni kohaselt protestisid nad välismaalt toodavate autode maksustamise vastu, aga loomulikult pole see juhus, et selline asi toimub Venemaa rünnakutega samal ajal. Samas on siin väga keeruline aru saada, kes on kes ja kes mida täpsemalt korraldab," tunnistab Toomas hämmeldunult.

"Paarkümmend nolki panevad piiri kinni ja ei sõjavägi ega politsei ei liiguta lillegi. Mitte üheski mässupaigas ei näinud me mitte ühtegi politseinikut. Tundus nagu mingi kokkumäng," lisab ta lõpetuseks.

Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Peeter Püvi sõnas, et ollakse antud juhtumist teadlikud. "Kuid tulenevalt isikuandmete kaitse kohustusest ei saa välisministeerium konkreetsete konsulaarabi juhtumite kohta andmeid avaldada," sõnas Püvi.

Ukrainas reisides soovitab välisministeerium järgnevat:

- Välisministeerium soovitab jätkuvalt vältida reisimist Krimmi Autonoomsesse Vabariiki, Donetski ja Luganski oblastitesse. Okupeeritud territooriumitel ei saa Eesti ega Euroopa Liidu liikmesriigid pakkuda kodanikele konsulaarkaitset ega muid konsulaarteenuseid.

- Ukraina territooriumile sisenemine väljaspool Ukraina kontrolli all olevaid piiripunkte on karistatav. Sellele võib järgneda trahv ja sissesõidukeeld. Infot piiripunktide kohta leiad Ukraina Piirivalve kodulehelt.

- Hetkel on protestiaktsioonide tõttu töö häiritud erinevates Ukraina piiripunktides ning piiriületus eelkõige Poola on raskendatud. Viimaste andmete kohaselt on suuremaid seisakuid Korczowa-Krakovetsi, Medyka-Shehyni ning Dorohusk-Yahodyni piiripunktides, kuid olukord võib kiiresti muutuda. Vaata kaarti blokeeritud piiripunktide kohta Ukraina Piirivalve kodulehelt.

- Alates 28.11 on kümnes Ukraina oblastis 30-päevane sõjaseisukord (vastavalt Ülemraada otsusele 26.11): Donetsk, Luhansk, Vinnõtsja, Mõkolajiv, Odessa, Sumõ, Harkiv, Tšernihiv, Herson, Zaporižžja. See võib tuua kaasa mõningaid muudatusi avaliku elu korralduses ajavahemikul 28.11-28.12.

Välisministeerium uuendas täna vastavalt ka reisiinfot.

Seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega pole hetkel veel ametlikult teatatud, kas ja mis piirangud see reisijatele ja alaliselt Ukrainas viibijatele kaasa võib tuua. Eesti suursaatkond Kiievis jälgib olukorda põhjalikult ja jagab uuendatud informatsiooni oma kanalite kaudu niipea kui selgub rohkem. Soovitame Ukrainas viibides jälgida kohalike ametivõimude juhiseid.