Aktsioonid ja liikumised tulevad ja lähevad, ilmestades protestikultuuri jõudsust Prantsusmaal. Analüütikute, opositsioonipoliitikute ja isegi riigipea enda toetajate sõnul ei saa seekordset rahvaliikumist aga põhjendada puhtalt prantslaste traditsioonilise protestivaimuga: see on juba oma olemuselt sügavam, saades alguse internetiavarustest ja kasvades kiiresti just maapiirkondades ja n-ö unustatud Prantsusmaal, märgib ajaleht The New York Times.

40-aastasele president Emmanuel Macronile tõotab see kodanikualgatusel põhinev laia haardega protestiliikumine kujutada suurimat ohtu alates ametisse astumisest pooleteise aasta eest.

Pariis

Täna hommikul kogunesid juba teist nädalavahetust tänavatele tuhanded inimesed, kandes meeleavalduse sümboliks saanud kollast ohutusvesti, mis on olemas kõikidel sõidukijuhtidel, olles kohustuslik.

Aktsioonidel avaldatakse meelt kasvava kütuseaktsiisi vastu ja väljendatakse üleüldist rahulolematust maksukoormusega, mis on üks Euroopa Liidu kõrgematest: suisa 45 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKP) tuleb maksudest.

Osalejate arv oli küll oluliselt väiksem (jäädes pealinnas 8000 kanti -toim) kui eelmisel nädalavahetusel, kui protestidest võttis osa sadu tuhandeid inimesi, aga sel korral keskenduti aruteludes rohkem meeleavaldajate sümboolsetele sihtmärkidele: pealinnale ja president Macronile.

Champs-Élysées' kohale kerkis pärastlõunal ohtralt pisargaasi- ja suitsupilvi.

„Meil on lihtsalt kõrini. Tundub justkui valitsus teeb tööd ainult selle nimel, et säilitada oma privileege,“ ütles Mathieu Styma, üks tuhandetest meeleavaldajatest Champs-Élysées'l. Tal tuleb igal nädalal sõita sadu kilomeetreid tööle ja tagasi koju, aga ta ei suuda enam üha kasvava hinnaga mootorkütuse eest maksta.

Pariis

Osalejate jaoks oli küsimus ennekõike ots-otsaga kokkutulemises.

„Miks me peaksime finantseerima nende projekte?“ küsis Styma, rääkides valitsuse ideest heidutada autode kasutamist kütuseaktsiisi tõstmise teel. Ajalehe väitel ei olnud valdav osa protestijatest vastu valitsuse eesmärkidele keskkonnavaldkonnas, aga leidsid, et nende enda ellujäämine on olulisem.

Tähelepanuväärne on ka tõsiasi, et liikumisel ei paista olevat ühtki juhti, ja opositsioonierakonnad teevad meeleheitlikke püüdlusi, et liikumisega sammu pidada.

„Taoline amatöörlus on märk meie poliitilise süsteemi kriisist,“ ütles politoloog Dominique Reynié, märkides, et „see on üsna uskumatu“, olles „kõige muljetavaldavam aktsioon alates president Macroni ametiaja algusest“.

Analüütikute arvates suutis protestiliikumine saada valitsuskabineti soovimatu tähelepanu sõnumiga, mis nii pea ei kao: Me oleme hädas.

Pariis

Inimesed ei suuda oma palgaga välja tulla. Mathieu Styma, kolme lapse isa, tõdes, et jutt ei ole rahalisest kitsikusest kuu viimastel päevadel, vaid juba kuu keskel. „Me ei lähe enam isegi välja – ei mingit kinos käimist,“ tõdes ta ajalehele.

31-aastane Julien Viguerard rääkis, et ta teenib küpsisetehases töötades 1500 eurot kuus ja tal on „kõrini kõige pealt maksude maksmisest“. Tema sõnul on ennekõike probleemiks madalad palgad. „Mul on lapsed, keda toita. Me ei ole imbetsillid. Nad kohtlevad meid kui veiseid. Me ei saa sellega leppida,“ ütles ta.

Ükski valitsuse esindaja ei ole leidnud nädala jooksul aega liikumise isehakanud eestkõnelejatega kohtuda.

Täna pärastlõunal oli Champs-Élysées justkui lahinguväli ümberkeeratud barrikaadide, tõusva suitsu, põlevate lõkede ja kähmlustega politseinike ja meeleavaldjate vahel.

„Me oleme näljased ja meil on kõrini,“ ültes 28-aastane Jessica Monnier, kes töötab kellatehases Prantsuse Alpides. Ta teenib kõigest 970 eurot kuus ja ütles: „kui ma saan oma maksud makstud, ei ole mul enam piisavalt süüa. Meil on lihtsalt nälg, kõik algab sellest.“