Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringus jälgiti suundumusi kõigis riikides aastatel 1950-2017, vahendab BBC News.

1950. aastal said naised oma eluaja jooksul keskmiselt 4,7 last. Eelmiseks aastaks oli aga sündivus praktiliselt poole võrra vähenenud 2,4 lapsele.

See varjab aga enda taga tohutuid erinevusi riikide vahel.

Sündivus Nigeris on 7,1, aga Küprosel saavad naised keskmiselt ühe lapse.

Kui sündivus naise kohta langeb riigis alla umbes 2,1, hakkab rahvastik kahanema (kui laste suremus on suur, algab kahanemine juba märksa suurema sündivuse juures).

1950. aastal ei olnud sellises seisus veel ükski riik.

„Me oleme jõudnud selle veelahkmeni, kus pooltes riikides on sündivus alla taastootmistaseme, nii et kui midagi ei juhtu, nende riikide rahvaarv kahaneb,” ütles Washingtoni ülikooli tervisemõõdikute ja hindamise instituudi direktor, professor Christopher Murray. „See on märkimisväärne üleminek. See on üllatus isegi sellistele inimestele nagu mina, mõte, et nii on pooltes riikides maailmas, on inimestele suur üllatus.”

Madalam sündivus on majanduslikult arenenumates riikides – näiteks suuremas osas Euroopast, USA-s, Lõuna-Koreas ja Austraalias.

See ei tähenda, et nendes riikides elavate inimeste arv kahaneks, vähemalt mitte veel, sest rahvaarv on segu sündivusest, suremusest ja rändest.

Pool maailma riikidest toodavad endiselt piisavalt lapsi, et kasvada, aga kui rohkem riike majanduslikult areneb, langeb neis ka sündivus.

Sündivuse languse taga on kolm võtmetegurit:

- Vähem surmasid lapsepõlves tähendab, et naised saavad vähem lapsi

- Suurem ligipääs rasedusvastastele vahenditele

- Rohkem haritud ja töötavaid naisi

Ilma rändeta seisavad riigid silmitsi vananeva ja kahaneva rahvastikuga.

Uuringus öeldakse, et asjassepuutuvad riigid peavad kaaluma suuremat sisserännet, mis võib aga tekitada omi probleeme, või kannustama naisi rohkem lapsi saama, mis sageli ebaõnnestub.