Jeltsin pakkus Clintonile saladiili: teeme nii, et Balti riigid ja Ukraina NATO-sse ei saa
Venemaa riigipea Boriss Jeltsin tegi USA president Bill Clintonile 1997. aastal Helsingi tippkohtumisel ettepaneku sõlmida sajalane kokkulepe, mille kohaselt NATO ei laiene ühessegi endisesse Nõukogu Liidu riiki, selgub toonastest USA valitsuse dokumentidest.
Jeltsin ja Clinton arutasid Helsingi tippkohtumise järgse avalduse koostamist ja president Jeltsin alustas, öeldes, et nende positsioon püsib muutumatuna: „NATO teeb vea, kui liigub itta”.
„Ma olen valmis sõlmima NATOga kokkuleppe mitte sellepärast, et ma seda tahan, aga sellepärast, et see on sundkäik. Ühtki teist lahendust hetkel ei ole. /.../ NATO ei tohi teha otsusi, arvestamata Venemaa murekohti ja arvamusi. Ja veel, tuuma- ega tavarelvi ei tohi liigutada itta uute liikmesriikide territooriumidele piiridel Venemaaga,” ütles Jeltsin.
„Üks asi, mis on väga oluline: laienemine ei tohiks hõlmata endiseid Nõukogude Liidu vabariike. Ma ei saa allkirjastada sellise sõnumiga lepet. Eriti Ukrainat. Kui te nad kampa võtate, tekitab see raskusi meie kõnelustes Ukrainaga mitmetel teemadel.”
„Ma mõistan probleemi keerukust, kuid meil ei ole mingeid territoriaalseid või hegemoonilisi nõudeid nende või mingite teiste riikide suhtes. Järgime SRÜ ja Balti riikide suunal vastastikusel usaldusel põhinevat poliitikat. Meil on endiste Nõukogude Liidu riikidega mitmeid plaane, mis tuginevad usaldusele. Ja see usaldus peaks säilima. Meie suhted SRÜ ja Balti riikidega peaks olema nagu teil NATOs.”
„Ja ma mõistan, et mul ja sul on teatud asjadest erinev arusaam, mida on keeruline kokkuleppeteksti kirjutada. Vaatame, kuidas see välja näeb, mis peaks ja mis ei peaks olema kohustuslik. Asjade kohta, mida me ei kajastanud avalduses, leiaksime ehk mingi teise dokumendi või viisi, kuidas seda teha. Ehk võiks seda adresseerida suuliselt.”
Jeltsin jätkas, avaldades rahulolematust, kuidas USA käib ümber Ukraina teemaga, öeldes, et teda üllatab kongressi komiteede tegevus, „mis ei aita venelaste ja ukrainlaste probleemide lahendamisele kaasa”.
„Veel üks probleem: te viite läbi mereväe õppusi Krimmi lähedal,” teatas Jeltsin, öeldes, et samahästi võiks Venemaa hakata Kuubal mereväeõppusi korraldama. „Kuidas see sulle tunduks? Meie jaoks ei ole see aktsepteeritav. Me ei kavatse Sevastopolit vallutada. Meie ainus soov on säilitada infrastruktuur. Me austame Gruusiat, Moldovat ja teisi riike ega esita neile territoriaalseid nõudmisi.”
„Ma teen ettepaneku,” alustas Jeltsin, saades nõunik Rjurikovilt paberi, „nõustuda avalduses tõsiasjaga, et Venemaal ei ole teistele riikidele mingeid nõudmisi. Arvestades endiseid Nõukogude Liidu riike, sõlmigem suuline, härrasmeeste kokkulepe, - mida me ei kirjutaks avaldusse -, et ükski endine Nõukogude Liidu riik ei liitu NATOga. Toda härrasmeeste kokkulepet ei tehtaks avalikuks,” pakkus ta välja.
Bill Clinton vastas Jeltsini ettepanekutele öeldes, et „ma aktsepteerin, et eksisteerib uus Venemaa, mis ei huvitu teiste riikide ülevõtmisest”. „Kui sa mäletad meie eelmist kohtumist, siis ma ütlesin sulle, et ma üritan luua uut NATOt, mis ei oleks ohuks Venemaale, vaid lubaks Ameerika Ühendriikidel ja Kanadal jääda Euroopasse ja töötada koos Venemaa ja teiste riikidega, ehitamaks üles ühtne ja vaba Euroopa, ning võimaldaks tegeleda ka teiste probleemidega,” märkis ta.
„Aga kui me nõustuksime, et ükski endine Nõukogude Liidu riike ei saa NATOga liituda, oleks see halb meie püüetele ehitada üles uus Venemaa. Ma ei ole naiivne. Ma saan aru, et sul on huvid, kes ja millal saab NATOsse tulla /.../, kuid mõtle, kui kohutava sõnumi see saadaks, kui me sõlmiksime, nagu sa soovitad, justkui salajase kokkuleppe.”
„Esiteks: maailmas ei ole saladusi. Teiseks: sõnum oleks: „tegutseme endiselt Venemaa vastu, aga eksisteerib joon, mida me ei ületa”. Teisisõnu: selle asemel, et luua uus NATO, mis aitab liikuda ühtsema Euroopa poole, oleks meil suurem NATO, mis ootaks, et Venemaa teeks midagi halba. Just sellepärast oleks see, mida sa välja pakud, halb Venemaale.”
„Teiseks tekitaks see Balti riikides ja teistes just seda hirmu, mida sa üritad leevendada ja mille kohta sa eitad, et see on õigustatud. Ja kolmandaks: diil, mida sa välja pakud, kahjustaks täielikult (NATO) rahupartnerlusprogrammi ja hirmutaks väikeseid riike, kes on nõus meie mõlemaga koostööd tegema.”
Jeltsin selgitas Clintonile, et riigiduuma lisab leppe ratifitseerimisel sellele klausli, et kui kasvõi üks endine Nõukogude Liidu riik liitub NATOga, dokument tühistatakse. „Kui sa ei ütle mulle täna üks ühele – isegi meie kõige lähemate nõunike lahkumisel -, et sa ei võta lähiajal uusi riike (NATOsse) vastu, siis saab see juhtuma,” tõdes Jeltsin Clintonile. „Ma saan aru, et kümne aasta pärast või midagi taolist võib olukord muutuda, /.../ aga mul on vaja kinnitust, et see ei juhtu lähemal ajal.”
„Ma ei sooviks, et riigiduuma seda teeks, aga see on parem, kui see, mida sa välja pakud. Ma ei saa lihtsalt seda teha,” vastas Clinton. „Ma mõistan, milline kohutav probleem see sinu jaoks on, aga ma ei saa seda lubadust anda.”
„Olgu, siis lihtsalt nõustume - nelja silma all -, et endise Nõukogude Liidu maad ei ole esimeses laines. Bill, ürita mind mõista, ma lendan tagasi Venemaale väga raske koormaga oma õlgadel. Mul saab olema keeruline minna koju ja näida, et ma nõustusin NATO laienemisega. Väga keeruline.”
„Me peame leidma lahenduse lühiajalistele küsimustele, mis ei tekita pikaajalist probleemi, hoides elus vanu stereotüüpe teie ja teie kavatsuste kohta. Kui teeme valet asja, siis kahjustab see meie enda positsiooni selles, millist Euroopat me tahame,” jäi Clinton kindlaks.
Vestlus leidis aset Helsingi tippkohtumisel 1997. aasta 21. märtsi hommikul ja sellel osales riigipeade kõrval USA poolelt ka välisminister Madeleine Albright, rahvusliku julgeoleku nõunik Sandy Berger ja asevälisminister Strobe Talbott ning Vene Föderatsiooni poolelt välisminister Jevgeni Primakov, välispoliitika nõunik Dmitri Rjurikov ja asevälisministert Juri Mamedov.
