SUVEKS TÖÖLE | Julia Alexandra nipid, kuidas ülesandeid organiseerida

Generatsioon Z või iGeneratsioon, nimeta meid, kuidas ise soovid – meie oleme tulevik. Viimasel ajal olen palju kuulnud, et Z generatsioon on laisk ja ei taha tööd teha, aga siis tekib küsimus, kust selline arvamus tulnud on?

Olles olnud sportlane kogu elu, on mul olnud koguaeg kindel siht ja rutiin – kool, kodu, trenn, kodutöö. Rutiinid mulle üldse vägagi meeldivad. Mulle meeldib, kui kõik on paigas ning tean, kus ma millalgi olema pean. Oma nädala alustan rutiini koostamisega. Panen paika, mis kellast mis kellani ma tööl olen, millal ma trenni lähen ning seejärel vaatan, kui palju jagub aega teiste asjade jaoks.

Tööd, nagu kõiki teisi asju elus, võtan ma väga tõsiselt. Arvan, et minu kui noore tööharjumused ei ole sugugi teistsugused vanemate kolleegidega võrreldes. Vaatan alati, et mul oleksid tööülesanded õigeks ajaks tehtud ning küsin ülesandeid juurde, kui ülesannete hulk hakkab vähenema. Ma olen kasutanud terve elu süsteeme asjade lahendamiseks ning need meeldivad mulle väga. Praeguste tööülesannete täitmiseks on mul eraldi vihik, kus on kirja pandud, mis ülesanne on ning mis etapidest see koosneb. Iga etapi ees on kast, mille värvin roheliseks, kui selle tehtud saan. Kui kõik etapid on tehtud, saab ülesande kast ka roheliseks värvitud ning saan järgmise ülesande juurde minna. Igapäevaselt tegelen ma umbes 5-10 ülesandega, mis hoiabki mind pidevalt tegevuses.

Arvestades, et ma planeerin kõiki oma tegevusi ette on mul alati kindlalt teada, mida ma mis päevaks peaksin tegema. Kui miski lisandub nädala jooksul, siis on mul enamasti võimalik selle sisse mahutada. Praegu, tööl, on seda lihtsam teha kui kooliajal. Kooliajal on tunniplaan ja trenni ajakava, mille järgi ma oma nädala planeerin. Koormus on mul enamus ajast talutav, kuid vahepeal läheb hulluks. Põhjuseks, et ma ei oska asjadele ära öelda. See on halb harjumus, mis on sisse jäänud, kuid üritan sellest vaikselt üle saada.

Ma usun väga tugevalt sellesse, et kontseptsioon nagu “mul ei ole aega” ei eksisteeri. Kui mul ei ole millegi jaoks aega, siis see tähendab, et see ei ole ka minu jaoks prioriteet. Prioriteete on minu jaoks väga lihtne paika saada ning usun, et kes vähegi jaksab saab ka kõike tehtud, mis ta tahab. Mina tean, mida ma enda tulevikust ootan ning teen kõike, mida vähegi saan, et seda saada ning olen kindel, et endale prioriteetide seadmine on siinjuures kõige tähtsam osa sellest kõigest.