Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibürooga tuvastas prokuratuur ühtekokku kaksteist episoodi, kus politseiametnik avaldas ebaseaduslikult kriminaalasjade kohtueelse menetluse andmeid, edastas ebaseaduslikult riigisaladust, lõi kunstlikult ja kõrvaldas tõendeid.

Politseinikule mõisteti karistuseks liitkaristusena kolm aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele kuus kuud ning ülejäänud osa ei pöörata tingimisi täitmisele, kui politseiametnik ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seejuures loetakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning koheselt ärakantava karistuse aja alguseks loetakse politseiametniku kahtlustatavana kinnipidamine tänavu mai alguses.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et kriminaalmenetluse raames koguti piisavalt tõendeid, et rasked rikkumised tuvastada. Tema sõnul on kogu juhtum äärmiselt kahetsusväärne. „Olukord, kus politseiametnik kahjustab teadlikult oma tegevusega mitme kriminaalmenetluse kulgu, kolleegide pingutusi ja tõe välja selgitamist, õõnestab mitte ainult konkreetset uurimist, vaid Eesti õiguskaitseasutuste usaldusväärsust ja kogu õigusemõistmist laiemalt. Selline käitumine on lubamatu ja kuulub üheselt hukkamõistmisele,“ lisas riigiprokurör Evestus.

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo talituse juht Priit Paal märkis, et politsei peatas mehega teenistussuhte kohe kinnipidamise järel, tänase süüdimõistva otsuse jõustumise puhul vabastatakse politseinik kohe ka teenistusest. „On äärmiselt oluline, et asutustes, kus on palju võimu, oleks ka tugev sisemine kontroll ja enesepuhastumise võime. Vaid nii on võimalik selliseid raskeid kuritegusid ära hoida ja avastada,“ sõnas Paal.

Kriminaalmenetlust viis läbi Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ja juhtis Riigiprokuratuur.