„Kui poleks olnud Saakašvili ja tema käsilaste vastutustundetut, amoraalset, kuritegelikku käitumist, poleks mingit sõda olnud,” ütles Medvedev, kelle sõnul ei olnud relvakonflikt vältimatu, kuigi sel ajal oli pingetase kõrge.

Medvedev ütles, et see pinge tekkis juba 1990. aastatel. „Mulle tuli meelde, kuidas ma 1990. aastal saabusid Sotšist esimest korda elus tollal vastavalt Gruusia koosseisu kuulunud Abhaasiasse,” rääkis Medvedev. „Ja rääkides tavaliste inimestega mingites restoranikestes ja veel kuskil tundsin ma, et neil on väga keeruline suhte neisse protsessidesse, mis vabariigis juba tol ajal pöördeid kogusid, ja lähedaste etnoste esindajatesse. See tähendab, pinget oli olmetasemel tunda juba siis.”

„Seetõttu seisneb probleemi juur loomulikult selles, mis oli 1990. aastatel, neis otsustes, mida langetasid 1990. aastatel Tbilisi võimud, mida ei peetud vastuvõetavaks ei Abhaasias ega Lõuna-Osseetias,” lausus Medvedev. „Selle tagajärjel tekkis konflikt, toodi sisse rahuvalvajad.” Medvedevi sõnul õnnestus kuni 2008. aastani kõiki neid negatiivseid protsesse tasakaalustada. „Aga 2008. aastal andis Gruusia valitsus presidendiga eesotsas rohelise tule agressioonile ja toimus see, mis toimus,” ütles Medvedev. „See ei olnud vältimatu. See oli kindlasti Saakašvili ja tema lähiringi subjektiivne valik.”

Medvedev lisas, et enne agressiooni algust Lõuna-Osseetia vastu arvas Saakašvili, et USA toetab teda igasugustel tingimustel.

Medvedev rääkis ka oma kontaktidest Saakašviliga. „Jah, alguses nägi ta hea välja, esimesel kohtumisel, kui ma olin just presidendiametisse astunud, ütles ta, et tahaks suhted taastada, et loodab sõbrustada, üldiselt rääkis palju meeldivaid sõnu,” ütles Medvedev. „Ma kuulasin selle kõik ära ja ütlesin: „Tahate arendada suhteid, hakkame arendama. Meile on vaja normaalseid, sõbralikke suhteid oma naabri Gruusiaga, me oleme selleks valmis.””

Medvedevi sõnul rääkis ta Saakašvilile ka Moskva valmisolekust aidata Tbilisil sisekonflikti lahendada. Medvedev ütles, et Gruusia võiks olla föderatsioon või konföderatsioon või veel midagi vastavalt Gruusias elavate rahvaste soovile.

Saakašvili olevat Medvedevi sõnul väljendanud valmisolekut selliseks tööks, aga hiljem kadus kuidagi ära.

„Ta lootis ühelt poolt, et Vene Föderatsiooni uus juht võtab kuidagi teistsuguse seisukoha vastastikuste suhete kohta tema valitsuse ja temaga isiklikult,” ütles Medvedev. „Teiste sõnadega, lihtsalt ei sekku neisse protsessidesse, mis hakkavad seal toimuma, et reageeri kuidagi tegevusele, mis võidakse ette võtta meie rahuvalvajate suhtes ja, mis peamine, Vene Föderatsiooni kodanike suhtes, kes elasid Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Medvedev ütles, et Venemaa seadis omale 2008. aasta augustis eesmärgi lõpetada Gruusia agressioon Lõuna-Osseetia vastu, mitte purustada Gruusiat ega karistada tollast presidenti Saakašvilit.

Vastuseks küsimusele, miks Vene väed ei läinud tollal Tbilisini välja, märkis Medvedev, et eesmärk oli Gruusia vägede väljalöömine Tshinvalist, korra majja löömine ja vägivalla edasise eskaleerumise, see tähendab sõjategevuse ärahoidmine.

„Eesmärk ei seisnenud selles, et purustada Gruusia või karistada Saakašvilit. Ma leian, et käitusin õigesti, kui võtsin vastu otsuse näidata üles vaoshoitust ja mitte forsseerida edasist tegevust,” ütles Medvedev, lisades, et see andis võimaluse mitte ainult olukorda Gruusias, Lõuna-Osseetias ja Abhaasaias rahustada, vaid säilitada ka piisavalt rahulikud suhted Euroopa Liidu ja teiste riikidega.