Turistidega on üsna lõbus rääkida, kuna saab praktiseerida erinevaid keeli. Viimasel ajal olen kohanud Kuressaare Maximas nii inglise kui vene keelt kõnelevaid Saaremaad külastavaid turiste.

Kuna minu vene keel ei ole just kõige parem, kasutan enamjaolt inglise keelt. Olen saanud olla turistidele abiks kauplusest soovitud kauba leidmisel. Muidugi on suve kuumim kaubaartikkel arbuus, mille kohta küsitakse näiteks, kas seda saaks väiksemaks lõigata.

Enamik ajast on kliendid väga viisakad, kuid on ka kordi, kus viisakust ja rahulikkust ei ole. Ühel tööpäeval oli ostja, kes soovis üht kindlat sorti kala, kuid kaup ei olnud veel väljapanekuks saabunud ja paraku ei olnud otsekohe võimalik soovitut saada. Kui olin seda selgitanud, tõstis klient mu peale häält ja pööras selja. Selliseid hetki tuleb siiski väga vähe ette.

Mõni nädal tagasi kohtasin aga ühte sõpra, kes on pärit Saksamaalt Speyerist. Ta oli parasjagu külastamas meie ühist tuttavat, kelle juures oli kevadel vahetusõpilasena Kuressaares elanud. Teda kohates olin üsna üllatunud. Vahetasime paar sõna inglise keeles juttu, sest minu saksa keel on alles algaja tasemel. Sain teada, et ta oli viimast päeva Eestis, soovisin talle õnnelikku tagasilendu kodumaale.