SUVEKS TÖÖLE | Grete-Maarja: Hoolimata täiskohaga tööst on vaba aega rohkem kui kooliaasta sees

Räägitakse, et optimistide minut on seitsme sekundi võrra pikem kui pessimistide minut.

Et oma päeva esimese kohvi joon alles tööle jõudes, siis see tõik veelgi süvendab asjaolu, et hommikul jooksen (täitsa sõna otseses mõttes) viimasel minutil uksest välja. Tihti ka viis minutit pärast kõige viimase minuti kukkumist. Kuid õnneks maja peal keegi väga ei harrasta kella üheksaseid koosolekuid, nii et mõni minut hommikul siia või sinna pole midagi väga hullu: peaasi, et oma ülesannetega õigeks ajaks valmis jõuan.

Tööpäevad SEBs mööduvad märkamatult, sest kogu aeg on nimekiri ülesannetega ees ning kalender koosolekuid täis. Õhtused kojuminekud sõltuvadki tööpäeva intensiivsusest: mõnel päeval olen üks esimesi, kes oma sammud kodu poole suunab ning teisel päeval olen üks viimaseid kontoris.

Hoolimata sellest, et olen täiskohaga tööl, on mul hetkel rohkem vaba aega, kui kooliaasta sees. Et ka kõik minu lähedased sõbrad on samuti väga tegusad noored, siis ei ole kahjuks suvi parandanud meie kokku saamiste tihedust. Isegi samal kontinendil viibimine on tihti küsimärgi all.

Ma arvan, et ma olen keskmisest inimesest natukene halvem puhkaja ning mulle meeldib sättida oma elu nii, et kogu aeg oleks miskit toimumas ning mõtestatult seada oma samme isikliku kasvu suunas. Ehk siis oma suve näengi võimalusena õppida midagi uut ning väga ei tunne puudust rannas lebotamisest.

Ilmselt kõige suurem muutus minu ajakasutuses on võimalus rohkem lugeda. Minu tavaline koolinädal hõlmab endas mahukate ja keeruliste tekstide läbitöötamist, mistõttu vaba-aja lugemine lükkub suvesse. See suvi olen endale eesmärgiks võtnud lugeda läbi raamatud, mis terve aasta on öökapil oma järjekorda oodanud.

Kuigi, kui nüüd päris aus olla, siis umbes kuu ajaga olen kaks ja pool raamatut jõudnud läbi lugeda. Ise arvasin, et suvine tempo võiks raamat nädalas olla, kuid õnneks veel jõuab oma tempot kasvatada. Ja suure tõenäosusega see poolik raamat seisab veel mõnda aega sedasi, sest eelmine nädal selgus, et SEB MarCom’i (turunduse – ja kommunikatsiooni osakonnas) raamatukogu saab endale lisa ning uute raamatute hulgas on ka üks raamat, Data Driven Business, millel olen juba mõni kuu silma peal hoidnud.

On hommik ning viimast lõiku kirjutades astub kontorisse äsja puhkuselt tagasi jõudnud kolleeg. Vestlus puhkuse teemadelt jõudis ükshetk sinnani, kus selgus, et mingi vajalik raamat on veel lugemata ning ühtselt jõuti konsensusele, et pank peaks ilmtingimata selle raamatu oma raamatukokku soetama.