„Selle kontrolljoone, mis faktiliselt täna piirina toimib, kontroll on oluline julgeolekupoliitiline aspekt ja selle korralik väljaehitamine, valvatavus, jälgitavus on oluline. Seda keegi ei vaidlusta ja seda on vaja parandada võrreldes praeguse olukorraga.”

Seederi sõnul on küsimus maksumuses ja väljaehitamise ajakavas ning viisis, samuti see, millal peab vastavasisulisi otsuseid tegema. „Ma olen aru saanud, et siseminister on väitnud, et kõik on otsustatud ja heaks kiidetud, et see 320-miljoniline projekt sellisel kujul, nagu ta on, ehitatakse lõpuni ja selleks on kõik rahad olemas ja koalitsioon on selle ära otsustanud,” sõnas Seeder.

Seederi kinnitusel ollakse koalitsioonis ühte meelt, et idapiiri väljaehitamine on oluline projekt ja see on ka rahastamise prioriteet, ent lõplikult otsustatud kõik siiski ei ole. Seederi arusaamist mööda on piiriehitus ka Eesti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste üheks teemaks.

„Kuna tegemist on Euroopa Liidu välispiiriga ja see on koht, kus meil oleks väga paljude teiste riikidega ühine huvi, siis see on küll see koht, kus me peaksime selle teema tõstatama, seda enam veel, et Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi puhul välispiir on üks prioriteetidest, millele eraldatakse suuremat raha,” sõnas Seeder.

Seederi sõnul on siseminister Andres Anvelt rääkinud suurusjärgust 40–50 miljonit eurot, mida võiks taotleda Euroopa Liidult. Seederi arvates ei saa tulla kogu 240 miljonit, mille võrra idapiir kallimaks läheb, tulla Eesti riigieelarvest.

Seeder märkis, et praegu on olemas otsus rahastada idapiiri ehitust 90 miljoni euroga nelja aasta jooksul. Aastateks 2018 ja 2019 on tema kinnitusel idapiiri ehituse ja arenduse raha olemas. „Siin siseministeerium täiendavaid rahasid taotlenud ei ole.” Seega puudub vajadus kiirkorras keset suve teha otsus, et praegune piiriprojekt on lõplik ja ehitatakse välja täismahus ning seda rahastatakse riigieelarvest.

„On teada, et see projekt, mille siseminister valitsuskabinetti toob, on oluliselt kallim, kui esialgne piiri väljaehitamise maht pidi olema, see on 320 miljonit, aeg on tunduvalt pikem kui esialgselt pidi olema ja nüüd on praegusel valitsusel võimalik seda arutada, anda võib-olla siseministrile ülesanne kaaluda läbi ka võimalikud alternatiivid, mida see siis peaks tähendama ja tulla selle arutelu juurde tagasi,” rääkis Seeder. „Aga suure tõenäosusega otsustab need olulisemad asjad ikkagi juba järgmine valitsus, ükskõik millises koosseisus nad siis ka ei ole. Sest järgmist riigieelarve strateegiat pannakse kokku järgmise aasta aprillis,” lisas ta.

Riigikontrolör Janar Holm saatis siseminister Andres Anveltile pöördumise, milles tõi välja, et valitud idapiiri lahendust pole piisavalt põhjendatud.