Välisminister Lavrov ütles telesaatele Larry King Now, et Venemaal on USAga kanal, arutamaks Ukraina küsimust, mida mõnel korral ka kasutati, aga ilma märgatava eduta.

„Ameeriklased üritasid oma Vene kolleegidega kohtudes alati irduda teravalt Minski lepetest,“ nentis Lavorv. „Me jätkame proovimist ja loodame, et saame seda teemat kindlasti arutada.“

Välisministrilt küsiti ka NATO tippkohtumise kohta, mille teemal ta avaldas arvamust, et NATO laienemine Venemaa piiri äärde ei suurenda mingil moel NATO julgeolekut.

„NATO on külma sõja aegade atavism, aga siiski reaalsus, ja meil tuleb seda ka vastavalt kohelda,“ ütles ta. „Me ei usu, et see, mida NATO teeb, üritades laieneda Vene piiridele üha lähemale, haarates üha uusi riike, ausalt öeldes võiks allianssi julgeolekut suurendada.“

Sergei Lavorvi sõnul on NATOl rohkem seda, mis teda Venemaaga samastab, kui sellest eristab.

„Meil on ühised ohud, ühised vaenlased: terrorism, kliimamuutus, organiseeritud kuritegevus, narkootikumide äri. Mitte ühtegi neist probleemidest ei saa lahendada NATO laienemisega,“ märkis välisminister. „NATO peaks mõistma, et see ei saa kõikidele riikidele dikteerida, kuidas lahendada rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi. Vaja on dialoogi.“

NATO külmutas igasuguse lähema suhtluse Venemaaga pärast Krimmi annekteerimist Ukrainalt.

Ka rääkis Lavrov NATO tippkohtumise peateemast: alliansi riikide kaitsekulutuste tõstmisest. Vene välisminister ei näinud selleks vajadust, märkides, et juba hetkel kulutab NATO kaitsele 20 korda rohkem kui Venemaa, ja ka ilma USAta oleks see summa neli korda suurem kui Venemaal.