Ateena süüdistab Vene diplomaate ebaõnnestunud katsetes hankida ja levitada informatsiooni ning anda Kreeka riigiametnikele altkäemaksu.

Juhtum toob esile pinged, mis näivad olevat Ateena ja Moskva vahel kasvanud viimased kaks aastat põhjustel, mis on seotud regionaalse julgeolekuga.

Kreeka kõrgetasemeliste diplomaatiliste allikate teatel nõuab Ateena kahe Vene diplomaadi kohest riigist lahkumist. Nende hulgas on Vene saatkonna ametnik Viktor Jakovlev. Veel kahele kehtestatakse sissesõidukeeld.

Samad allikad märgivad, et see järgneb arvukatele koordineeritud katsetele laiendada Venemaa mõju Kreeka üle muuhulgas Keiserliku Õigeuskliku Palestiina Ühingu kaudu.

Vaatamata viimastele arengutele märgivad samad allikad, et Kreeka soovib jätkuvalt oma pikaajalisele poliitikale truuks jäädes häid koostööl põhinevaid suhteid Venemaaga ja sõprust kahe rahva vahel, kuid lisatakse, et nii saab olla ainult siis, kui mõlemad riigid austavad teineteise suveräänsust.

Allikad toovad esile Kreeka ettevaatlikku positsiooni Skripalide juhtumi suhtes. Kreeka ei järginud teiste lääneriikide eeskuju, kes saatsid selle tõttu välja Vene diplomaate.

Allikad märgivad, et vaatamata Kreeka valitsuse jõupingutustele hoida suhteid Venemaaga headena, on mitmed Venemaa huvidega seotud ringkonnad sekkunud Kreeka siseasjadesse.

Rahalise tasu eest püüavad need mõjutada omavalitsusi, Kreeka õigeusu metropoliite ja saada mõju Athose mäel, mis on tähtis õigeusu keskus Kreekas.

Veel märgivad allikad Venemaa katset sekkuda tundlikku siseküsimusse, kokkuleppesse Kreeka ja Makedoonia vahel viimase nime kohta, ja nii mõjutada negatiivselt Kreeka rolli Balkanil.

Lisatakse, et Moskva vastusammud viiksid ainult edasise suhete halvenemiseni.