Miks polnud Eestit eile Brüsselis rändekriisiks kogunenud 16 EL-i riigi hulgas?
Eilsel Brüsselis toimunud mitteametlikul rändeteemalisel kohtumisel osales 16 Euroopa Liidu riiki, kuid Eestit nende hulgas polnud. Polnud ka Lätit ega Leedut, kuid näiteks Soome oli kohal.
„Kohtumisele oodati ja sellel osalesid eelkõige riigid, kes asuvad Balkani või Vahemere rändeteekonnal ja keda rändeküsimused praegu kõige valulikumalt puudutavad,“ selgitas Eesti valitsuse meedianõunik Mariann Sudakov Delfile.
Sudakov lisas, et kõik EL-i riigi- ja valitsusjuhid arutavad arutavad varjupaigareformi ja rände teemasid sel neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa Ülemkogul.
Eilsel mitteametlikul kohtumisel pidi rändeteemaline arutelu toimuma algselt kitsamas ringis ja algselt mainiti osavõtjatena Saksamaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Austriat, Bulgaariat, Kreekat ja Maltat.
Kaks päeva enne kohtumist kinnitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Alexander Winterstein, et veel kaheksa riiki on teada andnud, et ka nemad sooviks kõnelustel osaleda. Need olid Horvaatia, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Rootsi, Soome ja Sloveenia.
„Kutse kehtib jätkuvalt. Kedagi pole eemale jäetud, kõik on kutsutud ja keegi ei ole kohustatud kohale tulema,“ sõnas Winterstein möödunud reedel.
Siiski kirjutas portaal Politico, et EL-i kvoodipagulaste vastuvõtmise vastu olnud Ungarit, Poolat, Tšehhit ja Slovakkiat polnud üritusele kutsutudki, hoolimata sellest, et Ungari peaminister Viktor Orbán oli möödunud nädala keskel kuulutanud, et Visegrádi riigid kavatsevad üritust boikoteerida.
„Euroopa Komisjoni asi pole peaministrite kohtumisi korraldada. Pole selge, kuidas see EL-i sisemiste tavade ja õigusliku korraga kokku sobib,“ sõnas Orbán.
