Türgi kauaaegne juht Erdoğan valiti uuesti laiendatud võimuga presidendiks
Türgi pikaaegne juht Recep Tayyip Erdoğan valiti uueks viieaastaseks ametiajaks riigi presidendiks. Erdoğan võitis presidendivalimised esimeses voorus.
Valimiskomisjoni esimees Sadi Güven ütles, et Erdoğan sai „absoluutse enamuse kõigist kehtivatest häältest”, vahendab BBC News.
Türgi riikliku meedia teatel oli Erdoğani toetus, kui loetud oli 99 protsenti häältest, 53 protsenti. Tema lähimat rivaali Muharrem İncet toetas 31 protsenti valijatest.
64-aastane Erdoğan esines kohaliku aja järgi kell 3 öösel triumfeeriva võidukõnega oma erakonna peakorteri rõdult Ankaras, milles kuulutas, et nende valimiste võitja on igaüks Türgi 81 miljonist kodanikust.
Teatatakse, et Vabariikliku Rahvapartei (CHP) kandidaat İnce on kaotust tunnistanud. Varem süüdistas İnce riiklikku uudisteagentuuri Anadolu valimistulemuste manipuleerimises.
Valimistel osales veel neli kandidaati, kellest keegi ei kogunud üle 8,4 protsendi häältest.
Erdoğan saab Türgi uue, eelmisel aastal referendumil heaks kiidetud põhiseaduse järgi olulised uued volitused. Sealhulgas hakkab ta otse ametisse nimetama riigiametnikke, ka ministreid ja asepresidente. Ta saab õiguse sekkuda riigi kohtusüsteemi töösse. Tal hakkab olema õigus kuulutada välja eriolukord. Kaob peaministri ametikoht.
Kriitikute sõnul koondub liiga suur võim ühe isiku kätte ning Türgi uues süsteemis puuduvad teistes presidentaalsetes riikides, näiteks Prantsusmaal või USA-s olemas olevad kontrolli- ja tasakaalustamishoovad.
Erdoğan oli 11 aastat Türgi peaminister, enne kui 2014. aastal presidendiks valiti. Uue põhiseaduse järgi võib ta 2023. aastal ka kolmandaks ametiajaks kandideerida ja valitseda seega kuni 2028. aastani.
Erdoğan teatas ka, et tema erakonna AKP juhitud valitsuskoalitsioon saavutas parlamendivalimistel 600-kohalises esinduskogus enamuse.
„Türgi on andnud demokraatiaõppetunni kogu maailmale,” teatas Erdoğan.
Anadolu teatel sai AKP ise 42 protsenti häältest, kui loetud oli 99 protsenti. AKP partnererakond MHP oli kogunud 11 protsenti häältest ja peamine opositsioonierakond CHP 23 protsenti.
Kurdimeelne erakond HDP ületas kümne protsendi künnise ja pääses parlamenti. 67 kohaga on see suuruselt teine opositsioonifraktsioon.
