Politsei- ja piirivalveameti viimaste aastate ametlik statistika joobes juhtimise osas 23. ja 24. juuni kohta ütleb järgmist:

2014. aasta jaanilaupäeval eemaldati liiklusest 43 purjus juhti, neist oli kriminaalses joobes 17;
2015. aasta jaanilaupäeval 44 purjus juhti, neist kriminaalses joobes 15;
2016. aasta jaanilaupäeval 49 purjus juhti, neist kriminaalses joobes 22;
2017. aasta jaanilaupäeval 50 purjus juhti, neist kriminaalses joobes 21.
Eile ehk 2018. aasta jaanilaupäeval, nagu juba öeldud, eemaldas politsei liiklusest 64 joobes juhti.

"Täiesti ebanormaalsed numbrid," kommenteeris olukorda täna Twitteris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Roger Kumm. "Suure kära Läti viinaralli osas võiks ühiskond pöörata selle tõsiasjaga tegelemiseks, et eestimaalane ei oska juua. Joobes juhtimine on vaid üks osa, lisaks vägivald kodus ja tänaval."

Kahjuks on sel aastal surma saanud juba 37 inimest, mullu samaks ajaks oli traagilistes õnnetuses elu kaotanud 22 liiklejat.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe meenutab, et viimaste aastakümnete kõige traagilisem jaaniöö liiklusõnnetus juhtus 2010. aastal, kui Valgamaal sõitis Volkswageni väikebuss teelt välja ning seitsmest autost olnud noormehest kolm said surma. „Selliste õnnetusteni viib tihti enda oskuste ja liikluses toimuva valesti hindamine. Soov kiiresti ühest kohast teise liikuda, sõprade surve ning suutmatust seltskonna mahitustele ei öelda teevad noortest riskigrupi, kellega võib suurema tõenäosusega õnnetus juhtuda,” märkis Tikerpe. Ta lisas, et tegelikult suudab enamik liiklejaid jaaniaja mööda saata viisakalt.

Siiski on 22, 23, 24 ja 25. juuni kahjuks alati liikluses sünge. Viimase kaheksa aasta jooksul on perioodil 22. kuni 25. juuni juhtunud 143 õnnetust, kus liikleja vajas arstide abi. Tikerpe nentis, et enamik õnnetusi juhtub maanteedel väljaspool linnu ja asulaid ning enamasti on üheks põhjuseks gaasipedaali tallamine, mis võimalda juhil olukorda kontrollida.