„Koostöö on vältimatu praeguses julgeolekuolukorras, kus Venemaa seab kahtluse alla Euroopa julgeolekukorralduse ja on kasutanud sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks,” öeldakse kirjas. „Venemaa on avalikult rikkunud rahvusvahelist õigust ja OSCE põhimõtteid. Venemaa suurendab sõjatehnikat ja ähvardab kasutada tuumarelva. Väikestel naaberriikidel tuleb seega otsida toetust tugevamatelt partneritelt, et omada sõjalist kaitsevõimet võimaliku Vene agressiooni vastu.”

Pöördumises lisatakse, et ehkki mõlemad riigid peavad jätkama omaenda kaitsesse panustamist, annab kõige parema heidutusvõime NATO liikmelisus. „Vahel väidetakse, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tähendaks radikaalset muutust julgeolekuolukorras ja pinged Põhja-Euroopas kasvaksid,” öeldakse kirjas. „Selliseid väited ei arvesta kehtivat reaalsust. Vene retoorika põhineb soovil säilitada igas võimalikus situatsioonis sõjalise lahenduse võimalus. Kuna Soome ja Rootsi teevad juba praegu NATO ja lääneriikidega ulatuslikku koostööd ja arendamisel on EL-i kaitsepoliitika, ei ole mitteliitumispoliitika Moskva silmis usutav. Venemaa peab Soomet ja Rootsit lääne osaks ja lähtuks sellest eeldusest tõenäoliselt ka konfliktiolukorras.”

Pöördumisele kirjutas alla 12 Rootsi ja Soome ühiskonnategelast, nende seas Soome brigaadikindral Juha Pyykönen ja diplomaadid Johan Molander (endine Rootsi saadik Moskvas ja Helsingis), Tomas Bertelman (endine Rootsi saadik Moskvas), Frank Belgrage (endine Rootsi saadik Pariisis), Jaakko Iloniemi (endine Soome saadik Washingtonis) ja Hannu Himanen (endine Soome saadik Moskvas).