Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et Viljandi haigla Jämejala sundraviosakond on hädas vanglast sinna saadetud, kaks inimest tapnud mõrvari Vladimir Jarikoviga. Mees, kes sai algselt eluaegse vanglakaristuse, mis vähendati hiljem 20 aastale, keeldub ravist ning ähvardab arste, õdesid ja hooldajaid. Kui mulle oma raviga lähenete, siis saate! oli tema sõnum.

Kuigi agressiivsel patsiendil telefoni olla ei tohi, on ta sundinud teisi pildistama mobiiltelefoniga haigla töötajat ja saatnud siis pildi SMS-iga haiglast välja oma kambajõmmile. Ning teatanud: „Me teame, kes sa oled!” Mees ähvardab ka temaga tegelevate meedikute perekondi. Ta väidab teadvat nende asukohti.

Ka on Jarikov mullu septembrist alates haiglast ja patsientidest regulaarselt videoid teinud ja laadib neid takistamatult YouTube’i keskkonda. Videotes võib näha nii Jarikovi ennast kui ka tema kaaspatsiente, kohati vilksatavad kaadris ka osakonna töötajad.

Haiglal pole jõudu ega võimalusi nii ohtlikku inimest taltsutada, vangla aga Jarikovi tagasi ei võta.

Varasemaid EPL lugusid saab lugeda siit, siit ja siit.

„Vaimne tervis on kõikjal arenenud riikides kasvav mure. Sundravi problemaatika tuleb lahendada kahes osas – lähiperspektiivis on number üks prioriteet tagada inimeste ohutus. Lisaks tuleb haiglal kiiresti koos isiku eestkostja või hooldusõigust omava omavalitsusega tegeleda sotsiaalmeedias levivate ja kaaspatsientide põhiõigusi rikkuvate videote mahavõtmisega. Pikas perspektiivis aga on oluline üle vaadata kogu sundravi skeem,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Kiiret lahendust Jämejala haiglale probleeme tekitava patsiendi ümberpaigutamiseks me pakkuda ei saa, sest kohtu otsuse vastaselt inimese vanglasse paigutamine on õigusriigis mõeldamatu, isegi ajutiselt,“ ütles Reinsalu ettepanku kohta ravida ohtlikku sundravipatsienti Tartu vanglas. „Sest mis puudutab üldsuse soovi sõlmida teatud juhtudel erikokkuleppeid, et mõne isiku võiks ka ilma seadusliku aluseta vanglasse paigutada, siis võiks küsida, et kas oleksime nõus, kui teatud erikokkulepete alusel paigutatakse psühhiaatriahaiglasse isikuid, kes ei ole psüühiliselt haiged?“ arutles Reinsalu.

Küll aga pakkus Urmas Reinsalu kohtumisel välja, et justiitsministeerium analüüsib õiguskantsleriga konsulteerides, kas psühhiaatrilise sundravi osutamine vangla territooriumil võiks mõnel erandjuhul olla seadusi muutes põhiseaduspärane ja kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste nõuetega. Samuti lepiti kokku, et sotsiaalministeerium annab oma sisendi praegu justiitsministeeriumis koostatavale kohtuekspertiisiseaduse eelnõule, justiitsministeerium plaanib kohtupsühhiaatrilisi teemasid puudutava eelnõu saata kooskõlastusringile sügisel. Sotsiaalministeeriumi esindajad märkisid kohtumisel olulise probleemina ära vajaduse investeerida uude psühhiaatrilise sundravi hoonesse.