Kohtus ette näidatud dokumentide kohaselt on Harvardi ülikoolil järjepidev ajalugu, kus asiaatidest tudengite isikuomadusi hinnatakse teistest madalamalt, vahendab uudisteportaal Guardian

Süüdistused on viinud ülikooli kõrge profiiliga hagisse, kus neid süüdistatakse diskrimineerimises. Kohtuhagi esitas tudengite ühendus õiglase vastuvõtu eest, kelle uuringute kohaselt olid asiaatide akadeemilised sooritused teistest paremad, ent tudengite iseloomujooni hinnati halvemini. Hageja sõnul pole selle jaoks olema mingit vabandust, sest asiaatidest tudengid on teistega võrreldes sama abivalmid, julged ja lahked.

Hagi väidab samuti, et 2013. aastal hävitati Harvardi sisearuanne, mis sisaldas informatsiooni vastuvõtupoliitika kohta, mis teadvustas diskrimineerimist asiaatide vastu. Aruandes leiti, et asiaadid moodustaksid 43% vastuvõetutest, kui hinnataks ainult akadeemilisi sooritusi ja 26%, kui arvesse võetakse õppekavavälised tegevused ning isiklikud hinnangud. Sellegipoolest oli uuringu ajal Harvardi ülikoolis asiaatide osakaal vaid 19%. Hagejate sõnul tegeleb ülikool tänapäeval samade stereotüüpide ja diskrimineerimisega nagu juutidega 1920. ja 1930. aastatel.

Harvardi ajalehe uuringu kohaselt on 2021. aasta lennust pea kolmandik pärand. Kuigi enamus kohtuprobleeme ülikoolide vastuvõtu kohta keskenduvad rassile, on suunatud vähe tähelepanu vilistlaste laste eelistamisele.

Harvardi ülikool esitas endapoolse kommentaari, kus eitas asiaatidevastast diskrimineerimist ning pidas tudengite poolt välja toodud analüüsi ebatäielikuks ja eksitavaks. Nende sõnul loob süüdistus ohtlikult vale kuvandi ülikoolist, kus asiaatide osakaal on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 29%.

Tõenäoliselt leiab kohtuistung aset oktoobris ning omab suurt potentsiaali muuta rassi olulisust ülikoolide sisseastumispolitiikas.