DOKUMENTIDE VÕRDLUS | 25 aastat USA ja Põhja-Korea ühiseid deklaratsioone. Mille poolest praegune eelmistest erineb?

Põhja-Korea ja USA on pidanud kõnelusi varemgi. Alates 1993. aastast on olnud päevakorras ka Korea poolsaare tuumarelvadest vabastamine. Värskendame mälu ja vaatame, mida eelmistes avaldustes lubati.

1985. Võitlus tuumarelvade vastu sai ametliku alguse: Ronald Reagani valitsus teatas detsembris, et Põhja-Korea on nõustunud ühinema tuumarelvade piiramise lepinguga. 1992. aastal lubati riiki viimaks ka rahvusvahelise tuumaagentuuri inspektorid. Juba järgmisel aastal teatas Põhja-Korea aga, et plaanib leppest julgeolekukaalutlustel lahkuda.

1993. Pärast ÜRO raames üheksa päeva kestnud läbirääkimisi võtsid riigid vastu ühisavalduse. Põhja-Koread esindas välisministri asetäitja Kang Sok-ju, USA nimel kõneles George H. W. Bushi abivälisminister Robert Gallucci. „Kõnelustel arutasid pooled poliitilisi küsimusi, eesmärgiga leida fundamentaalne lahendus Korea poolsaare tuumaprobleemile,” öeldakse deklaratsioonis. „Mõlemad pooled väljendasid toetust Põhja- ja Lõuna- Korea ühisdeklaratsioonile Korea poolsaare tuumavabaks muutmise kohta.”

Pooled leppisid kokku kolmes ühises põhimõttes: tuleb pakkuda tagatisi ähvarduste ja jõukasutuse, sealhulgas tuumarelvade kasutuse vältimiseks; tuleb tagada rahu ja turvalisus tuumarelvadest vabal Korea poolsaarel, sealhulgas ulatuslike kontrollmehhanismide abil; toetatakse Korea rahumeelset taasühendamist. Lõpetuseks lubab Põhja-Korea, et külmutab otsuse lahkuda tuumarelvade leviku vältimise lepingust. Kõnelused jäid venima ja katkesid 2001. aasta alguses koos George W. Bushi võimuletulekuga. Ent ka tema valitsus alustas peagi läbirääkimisi Korea poolsaare tuumavabaks muutmiseks.

2005. Pärast kaks aastat kestnud kuuepoolseid kõnelusi jõudsid USA, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Venemaa ja Jaapan ühisavalduseni. Seal kinnitatakse, et kõneluste eesmärk on „muuta Korea poolsaar kontrollitaval ja rahumeelsel viisil tuumavabaks.” Põhja-Korea lubab dokumendis ühemõtteliselt „loobuda kõigist tuumarelvadest ja olemasolevatest tuumaprogrammidest, ühineda taas tuumarelvade leviku vältimise lepinguga ja lubada rahvusvahelise tuumaagentuuri kontrolle”. Juba järgmisel aastal katsetas Põhja-Korea esimest korda tuumarelva. Kõnelused katkesid lõplikult 2009. aastal pärast Barack Obama võimuletulekut.

2018. Erinevalt 2005. aasta deklaratsioonist ei viita Kim Jong-uni ja Donald Trumpi ühisavaldus enam 1992. aasta tekstile. Samuti puudub siin viide kontrollmehhanismidele või konkreetne lubadus tuumarelv kaotada. Sissejuhatuses märgitakse, et „esimees Kim Jong-un kinnitas uuesti oma kindlat ja vääramatut eesmärki jõuda Korea poolsaare täielikult tuumavabaks muutmiseni.” Lisaks öeldakse avalduses: „Vastavalt 27. aprilli Panmunjomi deklaratsioonile lubab Põhja-Korea töötada Korea poolsaare täieliku tuumarelvast vabastamise nimel."